Eesti lasteaiaõpetajate ajakiri

Friday, February 10, 2006

Uusimmigrantide lapsed

Ettevalmistus uusimmigrantide laste õpetamiseks Tallinna Vesiroosi lasteaias.
1.mail 2004 sai Eestist Euroopa Liidu liikmesriik. Haridusvaldkonnas on liikmesriigid kohustatud rakendama Euroopa Liidu direktiivi 77/486/EEC, mis sätestab, et liikmesriigid võtaksid kasutusele kohesed abinõud tagamaks teistest EL riikidest pärit immigrantide lastele õpetust vastuvõtjariigi riigikeeles (või ühes riigikeeltest) ning edendaksid emakeelset ja päritolumaa kultuuri-alast haridust. Praegu veel ei ole immigrantide tulv Eestisse suur, kuid selliseks protsessiks tuleb valmis olla.
Uude riiki saabunud lapsel on hea, kui teda võtavad vastu vastavalt ettevalmistatud ja immigrantide olukorraga kursis olevad õpetajad. Selleks tuleb õpetajaid koolitada ja luua uusimmigrantidest lastele õppeasutuses soodne kasvu- ja õppimiskeskkond.
Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus kuulutas välja innovaatilise ja tuleviku seisukohalt väga olulise projektikonkursi ”Uusimmigrandid Eesti Haridusasutuses”.
Tagamaks uusimmigrantide lastele turvalist ja õppimist soodustavat keskkonda, töötati Tallinna lasteaias Vesiroos välja projekt UUSIMMIGRANTIDEST LASTE INTEGREERIMINE JA ÕPETAMINE KOOLIEELSES LASTEASUTUSES.
Töös osalesid 4 lasteaia õpetajat: projektijuhina Jaanika Raudsepp, Monika Märka, Pille Siht ja Helle Pikner.
Projekti ülesandeks oli luua võimalusi uusimmigrandist lapse toimetulekuks eestikeelses lasteasutuses ning lapse integreerimine Eesti ühiskonda, kaasates ja toetades peresid.
Põhilisteks tegevusteks olid:
Uusimmigrandist lapsele mängulise tegevuse abil eesti keele õpetamine
Lasteaiaõpetajate kogemuste vahetamine Rootsi Sjörmarkeni kooli õpetajatega
Individuaalse õppekava põhimõtete ja õppematerjalide väljatöötamine
Esimene kohtumine Rootsi õpetajatega toimus 2005. maikuus, mil 4 Sjömarkenskola õpetajat Gun-Britt, Asbogard, Irene Samuelsson, Gunilla Borgön ja Aili Siht meie lasteaeda külastasid. Nad olid ette valmistanud huvitava loengu teemal: Töö uusimmigrantidest lastega Rootsi koolieelses õppeasutuses ja koolis. Tutvustasime külalistele ka Vesiroosi lasteaia õppetegevusi ja meie koostööpartnerit Tallinna Saksa Gümnaasiumi.
Järgnevalt muljekilde Rootsis viie päeva jooksul nähtust:
Immigrandid Rootsi eelkoolis:
Eelkoolirühmas oli 2 õpetajat ja 20 last, neist umbes 10 erinevatest Aafrika ja Araabia riikidest. Päev algas hommikuringiga. Ka Rootsis toimub õppetegevus integreeritult ja teemade kaupa. Sel päeval oli läbivaks teemaks Vaher. Lapsed olid koos õpetajatega jälginud aastaringselt vahtrapuud ning vahtra all meenutati ühiselt, milline näeb puu välja erinevatel aastaaegadel. Seejärel istuti koos mäenõlvale, võeti korvikesest välja plastmasstahvlid ja hakati puud joonistama.





Uusimmigrandid Rootsi põhikoolis:
Vaatlesime tundi väikeses klassiruumis, kus õppis parajasti 4 õpilast vanuses 7-9 aastat. Lapsed olid erineva rootsi keele oskusega. Põhiliseks tingimuseks oli, et nad alles tulid põgenikelaagrist. Nimekirjas oli 8 õpilast, niisugune on rootsi õpetajate arvates paras individuaalprogrammi järgi õppivate laste hulk.
Klassi seintel oli pilttähestik, klassi reeglid, numbrid, erinevad materjalid loendamiseks ja võrdlemiseks, vaatlemiseks ja uurimiseks. Õpperuumis oli ka selle nädala salm ja iga lapse sõna või ütlus, mis tundus talle hetkel oluline. Avariiulitel olid arendavad pusled, arvelauad, plastmassist rootsi müntide koopiad jne. Igal lapsel oli ka isiklik sahtel, kus ta hoidis oma õppevahendeid. Õppetöö toimus individuaalprogrammi järgi. Tunni pikkus oli 45 minutit. Äsja Afganistanist saabunud poiss lõikas ajakirjast välja trükitähti „K“. Samal ajal täitis üks tüdruk töövihikus ülesannet, teine luges õpetajale ette kodus õpitud teksti. Õpetajal oli iga lapse kohta arvestusleht, millele ta märkis üles õppetöö tulemused. Rootsis on õpilaspäevik suhtlemisvahendiks õpetaja ja lapsevanema vahel. Sinna märgib õpetaja hinnangu ja põhjendustega kommentaarid lapse õppetulemuste ning tegevuste kohta Etteheitvas toonis sõnumeid (meie mõistes märkusi) sinna ei kirjutatud.
Järgmisena külastasime 4.-6. klassi õpilaste majapidamisvahendeid tutvustavat tundi. Selles klassis oli 8 erinevatest maailma paikadest tulnud õpilast (Islandilt, Ungarist, Sambiast, Saksamaalt, Horvaatiast, Vietnamist). Selle vanuseastme õpik koosnes põhiliselt kõnearenduspiltidest.
Saime sealsetelt õpetajatelt teada, et nad töötavad lastega 26 tundi nädalas. Tunnid valmistatakse ette koolis asuvates õpetajate tööruumides, kus on õpetaja töö hõlbustamiseks mitmesuguseid tarvilikke töövahendeid.
Sageli viiakse Rootsis läbi arenguvestlusi lapsevanematega. Õpilase ja õpetaja vaheline suhe tundus olevat väga usalduslik. Meie ei kuulnud, et ühelgi õpetajal oleks vaja olnud häält tõsta. Õpetaja oli kursis kõikide laste puudumistega. Õpetaja väitis, et neil ei tekigi sellist olukorda, mil õpetaja või vanem ei tea, kus õpilane on.
Kaks korda nädalas toimuvad konverentsid, millest võtavad osa õpetajad, juhtkond ja erispetsialistid (psühholoog, sotsiaaltöötaja). Seal arutatakse vajalikke päevakohaseid probleeme, sealhulgas koolivägivalda ning võetakse vastu otsuseid, kuidas neid lahendada. Vajadusel viibib seal ka probleemiga seotud lapsevanem.
Rootsist tõime kaasa põneva idee, mille ka oma majas teoks tegime: kahel järjestikusel esmaspäeval tegime lasteaia õuel lastele ja tööajatele hommikvõimlemist, mis valmistas kõigile palju lõbu.
Töö uusimmigrantide lastega on Eestis uudne ja kahjuks puudub meie õpetajatel ka vastav metoodiline materjal. Loodame, et juba lähiajal püütakse seda probleemi lahendama hakata.
Täname kõiki, kes projekti õnnestumisele kaasa aitasid!
Monika Märka
Jaanika Raudsepp

Uusi raamatuid APOLLOST

Mari-Epp Täht
Prügiraamat
Mis see prügi õieti on? Milline prügi on loodusele kahjulik ja milline kahjutu? Kuidas saame oma tegevusega aidata kaasa sellele, et prügi oleks vähem? Õpime prügi sorteerima. Saame teada ka seda, mida...
Püsikliendi hind 46.60 krooni
Tavahind 49 krooni
Mari-Epp Täht
Tuleraamat
Lastele meeldib katsetada ja tunda avastamisrõõmu. See raamat aitab lähemalt tutvuda tulega. Ahju tuld tehes saame soojendada elamuid. Küünla või kaminatuli annab ruumi hubase valguse. Tule abil on...
Püsikliendi hind 46.60 krooni
Tavahind 49 krooni
Lisamise aeg 07.10.2005
Pilvi Kula
Valmistume kooliks. Töövihik 1.osa
Töövihik on mõeldud 5–7-aastastele lastele, kes valmistuvad kooliks.
Püsikliendi hind 75.10 krooni
Tavahind 79 krooni
Lisamise aeg 23.08.2005

Laps ja lasteaed.

Lasteaiaõpetaja käsiraamat

Tallinna Ülikooli eelkoolipedagoogika õppetooli õppejõudude poolt kirjutatud raamatu näol on tegemist põhjaliku käsitlusega lapse igakülgsest arengust Eesti oludes. Raamat koosneb viiest suuremast...
Püsikliendi hind 232.70 kroon
Tavahind 245 krooni
Lisamise aeg 30.08.2005

Eesti Lasteaednike Liidu suvelaager Saaremaal

Eesti Lasteaednike Liidu 14. suvelaagri korraldajateks olid Tallinna lasteaednikud. Ühistes vestlusringides, mida juhtis lasteaednike liidu esinaine Silvija Mõttus, saadi teavet lasteaednike liidu tegemistest ja liidu uuendatud koduleheküljest. Proua Mõttus tutvustas Eesti, Läti ja Soome lasteaednike ühisprojekte. Õpetaja Ülle Tõnumaa teavitas kohalolijaid uuest lasteaiaõpetajate internetiajakirjast.
Külastati Kiipsaare tuletorni ja Vilsandi Rahvusparki, Viidumäe Looduskaitseala, Loona ja Pilguse mõisa, Harilaidu. Meelde jäi suitsusaun, pannileib Lümanda söögimajas, külalislahkete saarlaste naljad, lõkkeõhtud telklaagris. Kõigi osalenud linnade ja maakondade lasteaednikud esinesid kavaga "Elu nagu teater".
Lasteaiaõpetajad said taas uut energiat ja emotsionaalseid elamusi, põnevaid ideid ja infot uueks õppeaastaks. Koosoldud ajal leiti mõttekaaslasi, tunti rõõmu ühistegevusest.
2006. aasta suvelaagri korraldajateks on Tartu lasteaiaõpetajad.

Ülle Tõnumaa

TERVIST EDENDAVAD LASTEAIAD EESTIS

1986.a. toimus Maailma Tervishoiuorganisatsiooni I Rahvusvaheline Terviseedendu-
se konverents. Seal räägiti riikliku tervisepoliitika kujundamisest ja tervist soodustava elukeskkonna loomisest. Lähtuvalt sellest koostas ja kinnitas Eesti Vabariigi Valitsus 2000.aaastal Laste-ja noorukite riikliku terviseprogrammi aastani 2005, mille üks punkt oli:
Tervist edendava kooli ja koolieelse lasteasutuse mudeli rakendamine. Selle programmi eestvedajaks sai praegune Tervise Arengu Instituudi laste tervise peaspetsialist Liana Varava.
Milline on “tervist edendav lasteaed”?
Koolieelsel ajal ja varases koolieas kujunevad välja lapse mitmesugused oskused, ka tervisekäitumine ja harjumused. Tervist edendav lasteaed on koht, kus tuleb liita kõigi koolieelses eas lastega tegelevate ja nende heaolu eest vastutavate täiskasvanute huvid ja eesmärgid, et tagada lapse normaalne vaimne, füüsiline ja sotsiaalne areng. Need mõtted on kirjas tervist edendavate lasteaedade missioonis. 2015. aastaks peaks olema vähemalt 50% lastest võimalus käia tervist edendavas lasteaias. Praeguseks on liitunud või liitumas võrgustikuga ligi 100 lasteaeda üle Eesti.

Tervist edendavad lasteaiad peavad oma töö sisuks:
1. Partnerlust (lasteaia, kodu, kooli, kohalike omavalitsuste, erinevate paikkondade ametlikku ja mitteametlikku koostööd);
2. Lasteaia sisepoliitikat (juhtimine, tervisemeeskonna moodustamine, kodukord,
asutuse tervisestrateegia väljatöötamine ja elluviimine). Lasteaia tervise-meeskond koostab tervise edendamise põhimõtetest lähtuva tegevuskava, mis on üheks osaks lasteaia arengukavast.
3. Personaali pidevat koolitamist ja arendamist.
4. Tervisliku füüsilise ja psühhosotsiaalse keskkonna arendamist. Lasteaia ruumid ja õueala peaksid olema esteetilised, turvalised. Töökeskkond nii personalile kui ka lastele peaks olema meeldiv ja sõbralik.
5. Tervishoiuteenuse kaasajastamist. Lasteaia tervishoiutöötaja on üks võtme-isikutest, kes võtab osa tervisestrateegia koostamisest ja elluviimisest.
6. Tervisekasvatuse integreerimist lasteaia õppekavasse:
spordipäevad ja nädalad, tervisega seotud teemapäevade või nädalate läbiviimine
21.01.-rahvusvaheline kallistamisepäev, 22.03. -ülemaailmne veepäev, 7.04.-maailma tervisepäev, 14.04.-õues õppimise päeva algus, 18.-24.04. südamenädal, 6.05. -tervisliku toitumise päev, 10.05. -ülemaailmne kehalise aktiivsuse päev, 1.06. -lastekaitsepäev, 5.06. -ülemaailmne keskkonnapäev, 28.07. -lastevanemate päev, 1.09.-rahvusvaheline tarkusepäev, 19.-25.09. piimanädal, 3.-910.-leivanädal, 6.10. -ülemaailmne naeratusepäev).
Tervist edendav lasteaed ei ole projektipõhine tegevus. See on pidev kehalist, emotsionaalset, kõlbelist ja sotsiaalset arengut soodustav tegevus. Tervist edendavate lasteaedade programmiga saab tutvuda Tervise Arengu Instituudi kodulehel www.tai.ee

Tervist edendavate lasteaedade kogemustega tutvunud, refereerinud ja oma artiklis kasutanud
Imbi Raasuke
Laagna lasteaed Rukkilill õpetaja

Lisatähelepanu vajav laps– kes ta on?

Uue põlvkonna lapsed - kuidas nendega toime tulla! Ei taha nad kodus ega lasteaias kuuletuda, raske on neil meiega ja meil nendega. Või on meil liiga vähe silmi, liiga vähe kõrvu ja südamekuulamist? Autoritaarsus neile ei mõju. Võib-olla oleks õigem küsida neilt “murelastelt”: mida me peaksime tegema, et mõlemad ellu jääksime?
5-aastane Paula ei taha osa võtta ei muusika- ega võimlemistunnist-seisab eemal ja vaatab pealt. Teinekord hoiab kramplikult õpetaja käest kinni ja keeldub teiste juurde minemast, kaasa tegemast. "Oleme siin! Vaatame siit!" palub ta õpetajat. Laps vajab aega, sundida ei saa. Korra tegi muusikatunnis kaasa, rohkem mitte. Paulal on raske hommikul emast lahkuda, ehkki ta lubas emale: veel üks kalli ja siis võib ema minna, kuid ikka ripub ta ema küljes. Ega see lahkumine nii lihtne polegi- tuleb üksi hakkama saada, ainult Härra Hips(tohutu-suur jänes) toeks. Vahest aitab Härra Hips hädast välja? Õpetaja proovib: Härra Hipsil on saladus, Härra Hips ütleb sulle, kui lased emal ära minna. Paula kõhkleb, kas ikka on päris väärt saladus? Algus on tehtud. Hea algus.
Mida peaks lasteaiaõpetaja tegema, kui lisatähelepanu vajavaid lapsi on rühmas rohkem kui üks? Kui on 3 hüperaktiivsete kalduvustega, üks eriandekusega? Kogu rühm vajab tähelepanu, mitte ainult need 3-4 last. Õpetaja kasutab loovust, mängu salapära, muinasjuttu, sosinal rääkimist. Ennäe imet, hetkeks on täielik vaikus. Eks proovime edasi.
Emakeele tunnis otsitakse E-hääliku asukohta sõnas. Tähelepanuhäirega poiss ei suuda ei seistes ega istudes häälikule keskenduda. Tal on midagi taskus, midagi on selja taga, kelle mänguasi maas on? küsib ta. Õpetaja kasutab kavalust-ta valab kruusiga ämbrisse vett-mis häälikuga algab sõna vesi, Harald? Vesi algab V-ga. Õpetaja abi küsib: "Kas elevant käib E-ga, Harald?
"Ei käi , jalgadega käib, näed isegi.." kostab poiss. Ega ta kätega ei käi küll. Poisil on õigus, aga E- häälikuga algab ikka.
Miša kiusab kõiki, kes teda mängu ei võta. Tal on raske end eesti keeles väljendada, aga ta püüab. Algul tahtsid kõik Mišaga kabet mängida, sest poiss kaotas alati. Nüüd on ta aga võitma hakanud. Jaan on alati valmis kabet mängima - tema on kabes kõige tugevam.
Kuidas erivajadusega last aidata, seda teab juba enamus lasteaiaõpetajaid. Selline laps vajab lisatähelepanu. Kuid tähelepanu vajavad kõik lapsed! Õpetaja märkab erivajadusega last kohe ja teeb kõik, et teda aidata. Õpetaja on aga üksi 20-24 lapsega, tegevusterapeute igas majas pole.
Kes aitaks lasteaiaõpetajat?
Kahjuks pole alati, kui oleks vaja tarka nõu ja enda jõud on lihtsalt otsas, lähedal nõustajat või erivajadustega laste probleemides pädevat isikut.
Peaaegu igas rühmas on erivajadusega lapsi, kellele kulub enamasti kogu õpetaja tähelepanu. Kuigi vastava spetsialisti diagnoosiga lapsi on vähe või üldse mitte, ei tähenda see, et erivajadusega lapsi rühmades pole. Kindlasti oleks väga vaja, et ka Eestis oleks igas rühmas korraga tööl 2 õpetajat (nagu Soomes ja Rootsis). Siis saaksid kõik lapsed lasteaias edukalt kasvada ja areneda, jätkuks tähelepanu igale särasilmale.
Selle raske ja väga vajaliku probleemiga tegeleb ka Eesti Lastefond. Ehk leiab mõni lasteaiaõpetaja abi nende kodulehelt www.elf.ee

Kommenteeri artiklit.
Kas sa töötad maal või linnas?
Kas sinu rühmas on erivajadusega lapsi, mitu?
Kas oled selle poolt, et rühmas töötaks lastega korraga kaks õpetajat pluss õpetaja abi?

Ülle Tõnumaa Ylle.tonumaa@mail.ee
Peatoimetaja

Rahvalaulud ja liisusalmid muukeelse sõimelapse kohanemise abilised

Töötan Lasnamäe lasteaias ja tean, et järjest rohkem muukeelseid lapsevanemaid paneb oma lapsi eestikeelsetesse lasteaedadesse, et laps juba maast-madalast õpiks selgeks riigikeele. Selge on, et sellisel lapsel on adaptatsiooniperioodil koormus kahekordne ning lapse kohanemisaeg seetõttu pikem.
Tallinna Kivila lasteaias viidi läbi 2004. aasta maist kuni novembri pedagoogiline projekt, mille eesmärgiks oli väikelapse kohanemisraskuste ennetamine ja võimalik leevendamine. Sellega püüti välja selgitada rahvalaulude ja -mängude positiivset mõju lapse kohanemisele lasteaiaga. Nii taheti toeks ja abiks olla muukeelsetele peredele, kes toovad oma lapsed meie lasteaeda.
Sõime tulevate laste kohanemisraskuste ennetamiseks on vaja teha eeltööd. Oluline on anda lapsevanematele infot vastavatel üritustel lasteaias ja samuti kodude külastamine. Tähtis on alustada koostööd juba enne lapse lastesõime tulekut. Õpetaja saab leevendada laste kohanemispingeid erialaseid teadmisi kasutades, lapsevanemaid teavitades. Usaldav partnerlussuhe perekonna ja õpetajate vahel on heaks eelduseks lapse kiiremal kohanemisel.
Mõlemaid pooli rahuldavate tulemuste saavutamiseks vajab lapse kohanemisaeg individuaalset kavandamist, iga lapse individuaalsuse arvestamist. Lapse turvalisuse seisukohalt on erilise tähelepanu all kodu ja lasteaia koostöö. Seda on mõistlik alustada juba 3-4 kuud enne väikelapse lasteaeda tulemist.
Üheks unustatud koostöö vormiks on kodukülastused. Nii õpib lasteaiaõpetaja juba varakult tundma lapse individuaalseid iseärasusi, harjumusi, oskusi ja huve ning lastevanemate ootusi/soove lasteasutusele. Õnnestunud kodukülastus annab lapsevanematele kindlustunde ning teadmise, et lasteaiaõpetaja annab tööl olles oma parima, tagamaks just tema lapsele turvalise ja arendava keskkonna. Eriti tähtis on see muukeelsete laste integreerimisel eesti lasteasutusse. Lapsevanem tunneb, et tema juurde tullakse sõbrana nõu pidama, õppust saama ning aktsepteeritakse perekonna erinevat kultuuritausta ja tõekspidamisi.
Õpetaja tähtsaimad töövahendid sel perioodil peaksid olema soe süli, silmside lapsega, ühine “lainepikkus” suhtlemisel, rahustavad hellitus- ja turvalaulud. Väga oluline on hommikune vastuvõtt lasteaias. Lapse olekust saab välja lugeda, kas ta on valmis tegelusteks ja alles siis koostada päevakava. Vajalik on anda lapsele tegevusvabadust, mitte koormata teda soovimatute tegelustega. Positiivseid tulemusi on võimalik saavutada mänguliste võtetega, soovitatav on teha lapsega erinevaid hüpitus - ja sõrmemänge, saateks ajakohased liisusalmid.
Sõimelastele olulised mängud võib jaotada kahte rühma:
Ergastavad - hommikulaulud, hüpitus- ja sõrmemängud
rahustavad mängud - hellitus- ja unelaulud, valuvõtmislaulud.
Mängulisi võtteid on hea siduda lastesõime teiste igapäevaste tegevustega. Need aitavad luua rühmas positiivset õhkkonda, tekitavad kindla rütmi, turva- ja kindlustunde ja väikelapsele nii vajaliku rutiini.
Last lõbustavate ja naerma ajavate mängude mängimine (näiteks põlvel hüpitamine või lapse sõrmedega näpumängude mängimine) aitab väikelapsel maandada mitmesuguseid pingeid, tekitab turvalise meeleolu ning leevendab kohanemisraskusi.
Õpetaja ja lapse vahel tekkib turvaline kiindumussuhe ka siis, kui väikelaps on pärit muukeelsest perekonnast ja eesti keelse rahvalaulu sõnadest aru veel ei saa. Teatavasti on rahvalauludes pearõhk monotoonsel ning korduval meloodial ja rütmil. Laps tunnetab täiskasvanu heasoovlikust ja hingesoojust. Lapse ja õpetaja vaheline hea suhe annab lapsele turvatunde kogu lasteaiapäevaks. Hea kohanemise näitajaks on lapse rahulik emotsionaalne seisund, laps ise on aga aktiivne ja rõõmus.
Lapsevanematelt saadud tagasiside kinnitab, et vanemad tunnetavad õpetaja eeltöö vajalikkust, on teadlikud võimalikest kohanemisraskustest, hindavad õpetajate professionaalsust. Projektis osalenud vanemad olid arvamusel, et rahvapärased mängud ja laulud aitavad kaasa kohanemisraskuste leevendamisele. Uurimuses osalenud muukeelsest perest pärit sõimerühma laste adaptatsiooniperiood oli lühem kui teistel lastel, kellega seda meetodit ei kasutatud.
Kokkuvõtteks võin öelda, et väikelaste kohanemist lasteaiaga aitab leevendada hea koostöö lastevanematega, järjepidev rahvalaulude ja liisusalmide sidumine lasteaia igapäevaste tegevustega. Liisusalmid ja hellituslaulud innustavad jagama hellitusi, naeratusi, turvalaulud on rada, mis viib headuse ja seesmise harmoonia poole.
Riina Aruksaar
Tallinna Kivila lasteaia õpetaja

Lasteaia valimine on tõsine samm - millest juhinduda?

1. Üldist lasteaia valimisel
Kui teie perre sünnib uus ilmakodanik, siis toob see endaga kaasa kindlasti ka rea asiseid ümberkorraldusi ja paraku muresidki. Tänapäeval ei jää naljalt üksi lapsevanem pisipere koolikka jõudmiseni päris koduseks. Enamik peresid ei saa või ei pea õigeks ka guvernandi pidamist.
Seega varem või hiljem seisate silmitsi küsimusega kuidas valida oma pisipoja või –tütre jaoks lasteasutus?
Arvestada tuleb päris paljusid aspekte, nagu
LOGISTILINE ASUKOHT – hea on, kui lasteaed asub kodu lähedal või siis sobib vahel ka vanemate töökoha lähedal paiknev lasteaed.
LASTEAIA SUURUS – suures majas on omad eelised, seal on hõlpus korraldada kultuuriüritusi, mistõttu need tulevad vanematele odavamalt kätte. Küllap on suures majas ka majasiseste valikute võimalus suurem. Kõikvõimalike erivajaduste lahendamiseks on suurem lootus leida erinevaid erialaspetsialiste jne. Suures majas saab lapsi vanuse ja erivõimete järgi paremini grupeerida, pakkuda erinevaid huvitegevusi.
Samas - väikeses majas on kõik käe-jala juures. Kõik tunnevad kõiki. Lapse ümber tekib tõeline peretunne. Kindlasti on lähenemine lapsele vast isegi südamlikum. Lasteaiapere suudab tutvuda ja arvestada iga kasvandiku perekonna võimaluste, murede ja soovidega. Isegi lapsevanemate omavaheline suhtlemine jõuab perekesksele tasandile. Väikeses majas on lootust, et mitte kellegi mure ei jää märkamata, abi leidmata…
KESKKOND Asutused, elamurajoonid, teede ristumine, poed – see kõik toob palju inimesi kohale. Enamik lasteaedu paiknevadki just sellistes suhteliselt tihedasti rahvastatud paikades. Samas puhas puutumatu loodus, vaikus, rahu, mets, meri ja põld, linnud, loomad ja putukad on see hindamatu väärtus, mille nimel sõidaks isegi kilomeetreid rohkem – kui vaid saaks seda kõike endale lubada.
LASTEAIA TÖÖTAJAD – on kindlasti üks kriteeriume, mille järgi iga vanem tahaks oma lapsele asutust valida. Õpetaja, keda usaldad, peab olema professionaalne, aga ka inimlik ning hea.
MAJA, SISUSTUS, KUJUNDUS ja VAHENDID pole samuti vähemtähtsad. Koht, kus meie maimuke päevast päeva viibib, peaks olema puhas, korras, ohutu, kaunilt kujundatud ja loodud just väikese inimese arengut silmas pidades.

2. Miks valida oma laste õpetamise ja kasvatamise kohaks väike lasteaed Leppneemes?
* See on väike, rahulik, vaid kahe rühmaga lasteaed, kuhu tuleb maksimaalselt kokku kuni 35 last.
* Koos kasvavad igas vanuses lapsed nagu ühes suures peres ikka, alates pisikestest napilt paariaastastest maimukestest kuni kooli minejateni välja.
* Ühe pere lapsed saavad kasvada koos ja olla üksteisele seltsiks. Nii või teisiti õpivad selliselt koos kasvavad lapsed endast väiksemaid aitama, teiste muresid märkama, nõrgematel on aga tubli eeskuju omast käest võtta.
* Tõsi – õpetajatel on õppetööd erineva taseme ja võimetega lastega märksa keerulisem läbi viia, kuid just seetõttu on Leppneeme lasteaias ühes rühmas tööl kolm õpetajat ja abiõpetaja. Nii on võimalik rühma sees moodustada eri vanuses lastest väiksemaid gruppe, et tagada igale lapsele piisav tähelepanu ning individuaalsus õpetamisel.
* Õpetajatega on majas isegi väga hästi. Tööl on siin oma ala entusiastlikud spetsialistid, erinevad ja üksteist täiustavad isiksused.
* Laste kõne arengul hoiab silma peal, nõustab õpetajaid ja lapsevanemaid logopeed.
* Vajadusel saab abi ka psühholoogilt ja meditsiinitöötajalt.
* Maja tegevjuht hoolitseb nii väikeste kasvandike kui töötajate eest, nagu oleks see tema isiklik pere ja kodu
* Toit on maitsev ja tervislik.
* Lasteaia töötajate ja lapsevanemategi vahel on tekkinud tihe üheperetunne. Keegi ei pea paljuks käsi külge panna, kui suuremad tegemised vajavad rohkem tööjõudu.
* Maja on päris uus – töötanud napilt üle aasta. Siin on kõik nii ilus kui asjalik: kujundus, asjad siin sees, iga liist, tool, mänguasi, instrument, töö- ja õppevahend – kõik on valitud mõttega, et see peab lapsi kaua ja hästi teenima, olema ühtaegu ilus ja funktsionaalne….
* Asukohalt on lasteaed suurest asumitest eemal, seega paljudel vanematel tuleb iga päev tükike maad sõita, et oma laps Leppneeme tuua, kuid see eest kasvab laps tõesti looduse keskel.
* Lasteaia oma õu on avar, täis põnevaid mänguvõimalusi, aga samas turvaline.
* Lasteaeda ümbritseb tõeline mets, mere äärde on napilt paarsada meetrit jalutamist. Puhas õhk, metsa kohin ja mere muusika korvavad kindlast ajakulu nendele lapsevanematele, kes ise just Leppneemes ei ela.
* Kauge küll, kuid Leppneeme ehitati korralik maantee ja vallaliini bussigraafik muudeti tihedamaks.
* Leppneeme lasteaias jätkub armastust iga kasvandiku jaoks.
Külli Roht,Leppneeme lasteaia logopeed

Loo meile tingimused, õpetaja, siis uurime, avastame ja – areneme!

Me oleme huviline rahvas.
Me uurime maailma, kus elame.
Kes uurib, see avastab.
Me vajame seda, mida uurida,
me vajame aega ja ruumi uurimiseks,
me vajame teda, kes on meist kogenum, kellega saame arutada ja kelle abiga oma otsustusi kontrollida.
Me vajame teid – täiskasvanud: emad, isad, vanavanemad, õpetajad,
me vajame koostööd teiega, siis me areneme ja realiseerime arengueeldused, mis meie vanemad meile geenidega kaasa on andnud.
Arengukeskkond ja õppimisvalmiduse kujunemine
* Õppimine ja õppimine
Meie, täiskasvanud lähtume tavaliselt oma tegevustes eelnevalt püstitatud eesmärgist, ka lihtsaimate tegevuste puhul. Me seisame pidevalt probleemide ees, püstitame eesmärke ja sihikindlalt nende poole liikudes realiseerime neid, kuigi me seda sageli ei teadvusta.
Samas on selline määratlus omane ka inimese teadlikule ja tahtelisele õppimisele – õppimine on eesmärgipärane sihikindel omandamine – ja seda kuni elu lõpuni, ainult mitte alates elu algusest, kuigi räägime õppimise algusest koos lapse sünniga. Esimesel kümnel eluaastal on see juhuslik omandamine, mitte sihikindel liikumine eesmärgi poole ja eesmärgi saavutamine.
Lastel (kuni eelpuberteedi alguseni, s.o 10-11aastasteni) saab sellist õppimisprotsessi kujundada vaid koostöös täiskasvanuga: täiskasvanu teab, milleni tuleb jõuda (eesmärk); täiskasvanu korraldab tegevuse nii, et see oleks lapsele huvitav (kuna lapse tahteline tähelepanu on väga lühiajaline ja hajuv, huvi poolt vallandatud tahtmatu tähelepanu aga tunduvalt püsivam ja pikaajalisem), siis realiseerubki täiskasvanu poolt seatud eesmärk – toimub uue omandamine lapse poolt.
See on suuresti aluseks lasteaias ja põhikooli I astmel toimuvale õppimisele. Kuna ei saa arvestada lapse suutlikkust tahtelise tähelepanu abil ise õppimisprotsessi teostada, peab lapsega koos tegutsev täiskasvanu väga hästi tundma mitte ainult lapse arengu seaduspärasusi, vaid ka tema huvisid, tegevuste eelistusi, mõtlemise eripära ja kõigi nimetatud komponentide kiiret muutumist koos lapse vanuse kasvuga, rääkimata iga lapse individuaalsetest iseärasustest ka selle üldise ja ühise taustal.
Laps sünnib teatavasti vaid arengueeldustega, mis ta geenide näol saab kaasa oma esivanematelt ja juurdub siia maailma oma peres. Pere on lapsele esimeseks arengukeskkonnaks.
Lapse arengul on seega kaks hooba: sünnipärased eeldused ja – nende väljaarenemiseks sobivad tingimused.
Sellest tulenevalt areneb iga laps milgi määral teistest erinevalt, aga ometi on selles arengus märgatavad laste eaga seonduvad ühised jooned. Teatud tegevuste valdami-seni jõuavad peaaegu kõik lapsed mingis vanusejärgus aasta kuni pooleteise jooksul. Ent miks küll hakkavad nad lugema koguni paari-kolme aasta võrra üksteisest erine-vas vanuses?
Laps alustab oma sünnijärgset eksistentsi tegevuste paariga uurimine – avastamine ja tinglikult võimegi kõik tema tegevused isiksuse väljakujunemise paaril aastakümnel mahutada selle üldnimetuse alla. Seega on see tegevuste paar tema jaoks sama loomulik nagu toitumine või liikumine.
Mida väiksem on laps, seda otsesemalt on tema tegevuste olemuseks uurimine ja avastamine. Oma maailma kohta uute teadmiste hankimine kõikvõimalikel erinevatel viisidel kaasab loomulikuna ka isiksuse mitmekülgse arenemise. Kui kasvukeskkond (ruum: loodus- ja tehiskeskkonnana, ümbritsevad inimesed, nende tegevus ja suhted nendega, mitmekesised uurimisobjektid ja -vahendid) on soodne, kaasneb ka arengus potentsiaalilähedane tulemus.
Last ümbritsevad täiskasvanud: pedagoogid, lapsevanemad – on seega lapse mitmekülgse arengu jaoks soodsate tingimuste loojad, arengusoodsa keskkonna kujundajad, aga ka ise selle keskkonna üks osa. * Milline keskkond on lapse arengule soodus?
Laps toetub oma arengus eelkõige uurimis- ja avastamistegevusele, mis tegelikkuses esineb kord sõna otseses mõttes uurimisena, kord katsetamisena, kord võtab see mängu kuju. Mõnikord võib olla uurimiseks-avastamiseks vestlus eakaaslase või täiskasvanuga.
Pea alati vajab aga laps ka rahuliku süvenemise, omaette mõtisklemise aega. Tal tekib seejuures küsimusi. Ta tahab nendest rääkida täiskasvanuga. Mõned küsimused tunduvad naljakadki. Lapse jaoks on aga need täiesti tõsised teada tahtmised. Kui ta leiab täiskasvanus alati asjaliku partneri, moodustab see ühe olulise komponendi tema kasvukeskkonna arengusoodsusest, kui mitte – tekib umbusaldus täiskasvanu kui partneri suhtes, laps muutub oma pöördumistes ettevaatlikuks või loobub neist, teeb iseseisvaid otsustusi, mis väheste elukogemuste tõttu võivad kujundada väärkäsitusi. Viimased teatavasti on üsna püsivad ja hakkavad ajuti segama uute teadmiste omandamist ja oma teadmiste süsteemi lülitamist.
Võtkem kokku selle, mis peaks iseloomustama arengusoodsat keskkonda.
Ø Laps tunneb end turvaliselt.
Ø Tal on, mida uurida (vaadelda, lahti võtta ja kokku panna, kuulata, võrrelda, korrastada ja ümber korrastada).
Ø Tal on aega oma tegevusse süveneda ja selle juures rahulikult mõtiskleda. Teda ei sunnita liiga sageli tegevust katkestama, pooleli jätma, ennatlikult lõpetama.
Ø Õpetaja tunneb huvi lapse tegevuse ja arutluste vastu, Talle saab laps esitada küsimusi, temaga koos arutleda, saada talt tuge ja suunamist uuteks uurimisteks.
Ø Lastele loetakse ette, arutletakse kuulatu üle, koos vaadatakse raamatuid, mõeldakse välja oma lugusid või seatakse need kokku väikestes rühmades, ja jutustatakse neid kaaslastele, soovikohaselt kasutatakse neid jutukesi teemamängude lähtena.
On lapsi, kel pole olnud varem kõikide külgede arenguks soodsaid tingimusi. Pedagoogid lasteaias ja koolis on siis arengutingimuste loomise kaudu ka nende laste juba varem toimuma pidanud arengu abistajad. Nad peavad oskama näha puudujääke ja tundma võimalusi ning viise, kuidas arengu­keskkond lapsi selles osas järele aidata saaks. Kui vajakajäämised on suured, vajavad need lapsed eriti rohkesti pedagoogi tähelepanu. Ja mõnel juhul ei suu­detagi piisavalt puudujäävat korvata.
Ka lugemine-kirjutamine on õppimise alusoskustele (tajude, kujutluste, mälu ja mõtlemise arengu teatud tasemele) toetuv terviklik tegevuste paar, mis juhul, kui laps kasvab algusest peale arengu­soodsas keskkonnas, ei vaja mingeid erilisi kujun­davaid tegevusi.
Oskuseni jõudmine võib toimuda väga erineval ajal, kuid mitte varem sellest, kui lapse psüühiliste protsesside areng seda võimaldab, s.t siis, kui laps on selleks valmis. Lapse valmisolek ja tema eripära lugemis-kirjutamisoskuse ning teistegi oskuste omandamiseks sõltub seega nii tema looduslikest (sünnipärastest) eeldustest kui ka kasvukeskkonnast.
Kui me esimesena nimetatut ei arvesta ja viimasena nimetatust ei hooli, võib see jätta arengu­tulemuse oluliselt maha sünnipärasest arengu­potentsiaalist.
Lapse loomulik huvi, kui seda pole halvustatud, ega piirata püütud, juhib teda ümbritseva elu tähelepanemise, vaatlemise ja kuulamise oskuseni. Huvi paneb ta mõtlema nähtu ja kuulatu üle, ühendama sel moel uued teadmised oma senistega, korrastama neid arutlusis teiste eakaaslaste ja/või täiskasvanutega. Huvi tekitab tegutsemisideid, milles ühenduvad uurimise käigus omandatud teadasaamised kujuteldavaga, andes sageli imepäraseid fantaasialende. Kõige selle tulemusena arenevad tajud, kujutlused, mälu ja mõtlemine ning selle tulemusena hakkavad moodustuma nii loovus kui eluaegseks õppimiseks vajalikud alusoskused:

Ø oskus uut teadmist erinevate meelte abil vastu võtta,

Ø oskus uus teadmine lülitada oma kohale seniste teadmiste süsteemis,

Ø soov ja oskus seda teadmist või oskust milgi moel ära kasutada kas mängides, joonistades, meisterdades, jutustades või mõnel muul viisil tegutsedes.

Arenguga kaasneva analüüsi- ja sünteesioskuse aitab juhtida lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisvalmiduse kujunemisse lapsele omane ülekandmisvõime ja nii avastab uurimistahteline laps kuulates, vaadeldes ja küsides selle, et sõnas kõlavad reas väiksemad osad ja neil on seal oma kindel koht, aga ka selle, et kirjutatud sõnas on reas tähed sama moodi kui kõlavas sõnas häälikud - need väikesed eri moodi kõlavad osakesed - ning et tähtede nimed ja häälikud on üsna ühtmoodi reas. Sellisel teel kuulatud ja tähtede reana kirja pandud sõna ühendamine osutubki võtmeks lugemisele-kirjutamisele.

Kui need avastused toetuvad üldise arenemise käigus kujunenud analüüsi-sünteesi valdamisele, toimubki näiteks lugemiseni jõudmine nagu iseenesest. Lisaks sellele on ka õigekirja ning arvutamise valmidus paremini välja kujunenud.

Enam-vähem soodsas arengukeskkonnas kasvanud laps saavutab võrdselt valmiduse nii lugemiseks kui kirjutamiseks.

Laps, keda märkame maadlevat raskustega lugemis­valmiduse saavutamisel ja püüame talle selles appi minna, vajaks tegelikult terviklikku üldarendavat tegevust. Jäädes raskustesse lugemahakkamisel, on ta samavõrd või enamgi raskustes kirjutama­hakka­misel (just õigekirja osas), aga sageli muuski. Kui siis võetakse lugema õpetamine tiheda treeningu kujul eraldi ja igal võimalusel ette, on see lapsele esialgu raske ja aru-saamatu tegevus, kuna üldarenduslik alus on ebapiisav.

Edasiminek on aeglane ja võib tekitada lapses vastumeelsuse nii lugemise kui igasuguse õppimise vastu. Kindlasti aga jääb selle arvelt üldareng veelgi maha, kuna sellele pole enam aega tähelepanu pöörata. Lugemise mehaaniline treening aga on üldarengu jaoks väga ühekülgne tegevus. Nii saavutame küll suure aja- ja energiakuluga teatud lugemisoskuse, aga kindlasti kahjustame õppimise alusoskuste, loovuse jt sujuvat arenguta vajavate külgede edasiminekut.

Lapse lugemisoskuse arengut saab toetada ka teisiti – nii, et iga samm seoses sellega arendaks samaaegselt ka erinevaid meeli, st vaatlus-kuulamis-kompimisoskust, võrdlemis- järjestamis- ja rühmitamisoskust, analüüsi- ja sünteesioskust, kujutlusi kui loovuse kujunemise eeldust jne. Sellisel juhul hakkab toimima üldarengu ja lugemisoskuse arengu vastastikune üksteise toetamine. Tegevus on lapse jaoks mitmekesisem, huvitavam, ajakulu väiksem ja õppimisvalmiduse kui selle vanuseastme kõige üldisema arengulise eesmärgi kujunemine sujuvam. Nii on see teistegi üksikoskuste omandamisega.

Õppimiseks valmistumise aega (3 – 10a) võib nimetada ka suureks harjutamise ajaks. Lapsele meeldib korrata samu tegevusi nii kaua, kuni need muutuvad mõnusalt ladusaks. Talle meeldib seda mängides teha, sest just koolieelses eas on kõik lapse tegevused mängulise iseloomuga. Laps tegutseb tegevuse enda pärast, tulemus teda veel ei huvita – just nii, nagu see toimub mängu puhul. Mängu võib igal hetkel lõpetada ja alustada uut: mängin, kuni on huvitav, kui enam pole, alustada teist mängu või tegevust, mis tundub sel momendil huvitavam olevat. Selle suhtumise kannab laps üle tegevuse teistelegi liikidele – õppimisele ja tööle.

Täiskasvanu arusaamade kohaselt nii teha ei tohiks, sest nii tööl kui õppimisel – on oluline just tulemus. Täiskasvanu eristab ju mängulist ja töist tegevust.

Mängulises tegevuses toimub tegevus tegevuse enda pärast. Tegevus meeldib, pakub rahuldust. Tulemusele ei mõelda – olgu ta olemas või mitte.
Töises tegevuses peetakse silmas tegevuse tulemust: mida see tegevus annab. Tahetakse, et tulemus võimalikult parem oleks. Töise tegevuse valda sobib hästi ka õppimine. Sageli nimetataksegi seda õppetööks.

Lilian Kivi

Hea LASTEAIA lugeja!

Eelmise LASTEAIA numbri ilmumisest on päris palju aega möödas. Vahepeal on kevadest saanud sügis. Kindlasti vaatab nii mõnigi LASTEAIA lugeja, et ikka veel pole uut ajakirja üleval, ikka veel on lugemiseks ainult kevadised lood.
Esialgu käib ajakirja loomine põhiliselt toimetajate ja kaasautorite vabast ajast ja entusiasmist. Ka kulude katteks tuleb praegu veel iseenda rahakotti kergendada. Loodame, et tulevikus hakatakse meie vastu suuremat huvi tundma ja materiaalne kitsikus pole enam nii segav. Küll kunagi paistab ka meie nn tunneli lõpus valgus… Peab ainult väga tahtma, ja tahtmist meil on.
Suurt heameelt teeb toimetusele see, et ajakirja lugejaid nii palju on olnud. Tähendab, et meil, lasteaednikel, on vaja omavahel suhelda, oma kogemusi ja arvamusi jagada. Meil on, mida öelda.
Mõni lasteaiaõpetaja peab end LASTEAIAGA koostöö tegemiseks sobimatuks ja ei söanda kirjutada. Enamasti näitab see lihtsalt autori ülearust tagasihoidlikkust. Tegelikult on igal õpetajal palju huvitavaid mõtteid, olgu siis lasteaias töötatud kaks või kakskümmend aastat. Iga lasteaedniku arvamus on oodatud. Täname kõiki, kes meiega kontakti on võtnud ja oma igakülgset abi pakkunud.
Oleme otsinud erinevaid teid ja võimalusi, kuidas teha lasteaednikud üle Eesti nähtavaks. Põhiliselt on meie ajakirjas autoriteks lasteaednikud ise. Neile lisaks oleme mõelnud mõnikord kirjutajateks paluda ka nn kabinetiinimesi-teoreetikuid, õppejõude, lasteaedade juhatajaid ja metoodikuid jne.
Kui teie, head lugejad, veelkord meie kodulehele tulete ja sõna sekka öelda tahate, siis kirjutage kindlasti toimetuse autorite e-mailidele. Me ei avalda ühegi kirjutaja arvamust ilma autori nõusolekuta.
Lasteaednike töö on vajalik, me teeme palju, kõigel sellel on tulevikku.
Koos oleme jõud – lasteaednikud. Teeme end üheskoos NÄHTAVAKS.
Jätkuvalt teie heatahtlikult koostööle lootes

Hilja Ristik hilja.ristik@mail.ee
Toimetaja

Thursday, February 02, 2006

Lisatähelepanu vajav laps– kes ta on?

Uue põlvkonna lapsed - kuidas nendega toime tulla! Ei taha nad kodus ega lasteaias kuuletuda, raske on neil meiega ja meil nendega. Või on meil liiga vähe silmi, liiga vähe kõrvu ja südamekuulamist? Autoritaarsus neile ei mõju. Võib-olla oleks õigem küsida neilt “murelastelt”: mida me peaksime tegema, et mõlemad ellu jääksime?
5-aastane Paula ei taha osa võtta ei muusika- ega võimlemistunnist-seisab eemal ja vaatab pealt. Teinekord hoiab kramplikult õpetaja käest kinni ja keeldub teiste juurde minemast, kaasa tegemast. "Oleme siin! Vaatame siit!" palub ta õpetajat. Laps vajab aega, sundida ei saa. Korra tegi muusikatunnis kaasa, rohkem mitte. Paulal on raske hommikul emast lahkuda, ehkki ta lubas emale: veel üks kalli ja siis võib ema minna, kuid ikka ripub ta ema küljes. Ega see lahkumine nii lihtne polegi- tuleb üksi hakkama saada, ainult Härra Hips(tohutu-suur jänes) toeks. Vahest aitab Härra Hips hädast välja? Õpetaja proovib: Härra Hipsil on saladus, Härra Hips ütleb sulle, kui lased emal ära minna. Paula kõhkleb, kas ikka on päringen die daarbij passen.

Dat heeft het Internetbedrijfje SWIS mooi in elkaar gezet, gebruik makend van Google Maps.

Update 10-2: Tonie van Bright heeft een interview gehouden met de maker Matthias Snoei, van Swis. 10-2: Tonie van Bright heeft een interview gehouden met de maker Matthias Snoei, van Swis.