Eesti lasteaiaõpetajate ajakiri

Thursday, September 01, 2005

Eesti Lasteaednike Liit

Eesti Lasteaednike Liit alustas oma tegevust kutseliiduna 9.aprillil 1991.a.
Esmalt astusid liitu Lõuna-Eesti lasteaednikud, siit ka esialgne nimetus - Lõuna-Eesti Lasteaednike Liit. Moodustati liidu juhatus, iga maakond tegi oma algkogu ja juhatuse. Liidu liikmeid oli peaaegu 300, liikmemaks oli 1% palgast. Liitu kuulusid Tartu linna ja Tartu, Põlva, Võru, Jõgeva, Pärnu ning Valga maakonna lasteaednikud.
Lasteaednike Liidu esinaine võlus isiksusena
Lasteaednike Liidu esinaine Silvija Mõttus võlus oma karismaatilise isiksusega, olles rõõmus, fantaasiarikas, teotahteline, väsimatu innuga eestvedaja. Tänu tema uskumatule energiatulvale, mis lennult inimesi kaasa haaras, suudeti koostada üks dokument teise järel, kord pöördudes ettepanekutega Haridusministeeriumi, kord Vabariigi Valitsuse, seejärel Riigikogu kultuurikomisjoni poole.
1992.a. tehti Haridusministeeriumile ettepanek nimetada lasteaiakasvatajad ümber lasteaiaõpetajateks, esitati erialase kõrghariduse soovitus lasteaia juhatajatele ja sooviti nõunike ametikoha säilitamist.
1993.a. pöörduti taas Haridusministeeriumi poole ettepanekuga nimetada lasteaiakasvataja lasteaiaõpetajaks, lisaks sooviti alustada lasteaedade finantseerimist riigi eelarvest ning korraldada kõigile 5-7.a. lastele kooliks ettevalmistamine koolieelses lasteasutuses. <
1994.a. esitati Riigikogu kultuurikomisjonile ettepanek koolieelsete lasteasutuste seaduse muutmise kohta, et kehtestada järelvalve kord lasteaedades ja vähendada laste arvu rühmas.
1995.a.liitusid Eesti Lasteaednike Liiduga (LELAL-iga) ka Ida-Viru maakonna lasteaednikud.
1996.a. astusid liitu Tallinna, Harju- ja Saaremaa lasteaednikud. Seejärel otsustati kutseliit ümber nimetada Eesti Lasteaednike Liiduks (ELAL). Samal aastal ühines ELAL Eesti Õpetajate Liiduga.
1997.a.saadeti Haridusministeeriumile arvamus hariduskontseptsiooni kohta.
1998.a. kohtuti Haridusministeeriumi peaspetsialisti Ene Ritsoga, seejärel haridus- ministri Mait Klaasseniga.
1998.a. ühinesid ELAL-ga Läänemaa lasteaednikud.
Pidevalt on arutluse all olnud palgaküsimused, täiendkoolitus, raha eraldamine lasteaednike täiendkoolituseks riigi eelarvest. Lasteaednike Liidu juhtkond kohtus kohalike omavalitsuste esindajatega, osaleti alushariduse nõukogu tegemistes.
Pidades visa võitlust lasteaednike õiguste eest ning töötades lasteaiakasvatuse uuenduskava elluviimise nimel, oli liit toetavaks ja innustavaks kutseühenduseks, kuhu oli au kuuluda.
Järjekordsetel liidu juhatuse valimistel hääletati taas Silvija Mõttuse poolt, kes suutis suurele töökoormusele vaatamata välja anda ka metoodilist materjali lasteaiaõpetajate igapäevatöö kergendamiseks. Tänu missioonitundele ja visadusele on Lasteaednike Liit kõikjal aktsepteeritud.
Eesti Lasteaednike Liit osaleb Haridusfoorumi toimkonnas, Hariduse kutsenõukogus, Vabariiklikus Alushariduse nõukogu töös, mitmetes Haridus-ja Teadusministeeriumi töörühmades, Alushariduse kutsenõukogus.
Eesti Lasteaednike Liidu liikmete suvelaagrid on olnud lasteaiaõpetajatele heaks puhke-ja enesetäiendamise võimaluseks pakkudes uusi ideid ja mõnusat vestlusringi. Lasteaednike Liidu 14. suvelaagri toimumispaik on Saaremaal, korraldajateks Tallinna lasteaiaõpetajad.
Ülle Tõnumaa
Eesti Lasteaednike Liit www.zone.ee/elal/


Eesti Lugemisühingu, Tallinna Ülikooli ja Hollandi Suursaatkonna MATRA KAP ühisprojekt Lugemispesa lükati liikuma 2004 aasta augustis, mil koolitati lugemispesa mentorid. 54 lugemispesa mentorit üle Eesti koolitasid omakorda õpetajaid, kes „pesi punuma hakkasid“. Projekt kogus „lumepallina“ jõudu ja palju lapsi üle Eesti on saanud endale lugemispesad. Lugemispesa on koht, kus lapsel on mugav ja huvitav raamatuga tegeleda. Projekt on suunatud 3-11 aastastele lastele.
10.juunil 2005 toimus Tallinna Ülikoolis Lugemispesa konverents, kus tehti kokkuvõtteid ja tunnustati parimaid. Konverentsil esines Tallinna Ülikooli lastekirjanduse lektor, filosoofiadoktor ja Muhvi auhinna laureaat 2005. aastal Mare Müürsepp ja luuletaja Contra.
Erinevates töötubades sai kuulata lugemispesa loonud õpetajate ettekandeid.
Parimad lugemispesad 2004/2005 on:
1. Tallinna Paekaare Lasteaed
2. Tallinna Lasteaed Laagna-Rukkilill
3. Tallinna Priisle Lasteaed
4. Tallinna Kivila Lasteaed
5. Tallinna Läänemere Lasteaed
6. Beebide Loovustuba
7. Adavere Lasteaed Naksitrallid
8. Kärdla Lasteaed
9. Tallinna Lasteaed Pääsusilm
10. Põltsamaa Lasteaed Mari
11. Lasnamäe Lasteaed-Algkool
12. Kuressaare 2. Lasteaed
13. Paide Ühisgümnaasium
14. Tartu Kivilinna Gümnaasium
15. Tartu Descarts´i Lütseum
16. Tallinna Õismäe Vene Lütseum
17. Mustvee Gümnaasium
18. Simuna Põhikool
19. Õismäe Kool
20. Kuremaa Lasteaed-Algkool
21. Lasteaed Punamütsike
Lugemispesa projektis osales kokku 194 haridusasutust: 112 lasteaeda, 68 kooli ja 14 lastead-algkooli. Lugemispesa koolituse said 1042 õpetajat üle Eesti. Koolituse saanud õpetajate seas läbiviidud uurimus näitas, et olemasolevad ja loodud lugemispesad on 57% lugemispesalikud: seal on midagi pehmet, midagi laste jaoks huvitavat (nt. loovmängu võimalused). 43% lugemispesadest on „traditsioonilised“, kus on õpetajad nimetavad vahenditest tooli, lauda ja raamatuid. Lugemispesa projekti üks eesmärkidest on see, et passiivsed lugemisnurgad muutuksid lasteaedades ja koolides lugemispesadeks: kohtadeks, kuhu lapsed tahaksid minna. Lugemispesa on koht, kus on midagi head ja pehmet, hästi eksponeeritud raamatud ja positiivne õhkkond.
Õpetajate jaoks oli Lugemispesa projektis parimad ideed lugemispesa loomine iseenesest, loovmängude kasutamine ja ise raamatu meisterdamine. Õpetajate suurimateks probleemideks, miks nad ei saa häid ideid kasutada olid ruumipuudus, laste ebasobiv vanus ja audiotehnika puudus. Lugemispesa projektis osalev õpetaja peaks saama juurde oskuseid, kuidas lapsekeskset ruumi kujundada ja kuidas on seotud lapse vanus ja raamatuga tutvumine.
Lugemispesa võib punuda iga õpetaja oma rühma või klassi, iga lapsevanem oma koju, iga laps ise sinna, kuhu kõige parem tundub.
Lugemispesa projektiga liitumiseks võtta ühendust:
Maili Vesiko Lugemispesa projektijuht
maili.vesiko@mail.ee
tel: 52 65 305

Steinerlasteaiast

Tänapäeval on loomulik suhe loodusesse ja vahel kahjuks ka lastesse kadumas. Unustame ära selle lihtsa tõe, et igal asjal on oma aeg. Nii kistakse lapsed liiga varakult täiskasvanuellu, mõtlemata sellele, et järgnevad arenguetapid ei saa toimuda edukalt, kui eelnevate kulgu on häiritud. Selle üle tuleks mõelda, enne kui lastele juba eelkoolieas mitmekülgset intellektuaalse ülekaaluga õpetust pakkuda. Kas me sageli ei püüa siduda väikest last ühiskonna vankri ette enne, kui tal on jõudu seda vankrit vedada?
Palju vajalikum oleks meeles pidada seda, et varases lapseeas kujuneb alus inimese inimeseks olemisele, näiteks sellele, millises suunas arenevad iseloomuomadused ja eetilised tõekspidamised, mis jäävad määravaks suhete kujunemisel kõige ümbritsevaga läbi elu. Mida teeb väike laps päris iseenesest?
Laps kasvab, liigub, jäljendab. Talle pole loomuomane istuda pikalt toolil paigal ja õppida tarku täiskasvanute tõdesid. Lapsele on omane hüppamine ja jooksmine, tantsimine ja mängimine, kuni ükskord tõesti õige kooliaeg kätte jõuab.
Steinerlasteaia pedagoogid lähtuvad oma töös väikelaste kasvatamisel järgmistest põhimõtetest:
o TURVATUNNE JA VASTASTIKUNE AUSTUS Väikseid lapsi peaks ümbritsema armastus ja rõõmus meel. See peaks saatma kõiki tegevusi ja toimetusi. Negatiivsed tunded tuleks lastest eemal hoida, mitte selleks, et lapsi ära hellitada, vaid et anda neile kindlust olla tugev ja julge. Nii et nad suudaksid eluraskustes kahe jalaga maapeale jääda. Sisemine kindlus ja veendumus, et kõik on hästi ja ma saan alati hakkama, saab alguse varases lapsepõlves kogetud tunnetest.
Laps peab saama olla tema ise. Pigem saagu ta oma kogemusi esemetest ja nähtustest isikliku tunnetuse ja avastuste kaudu, kui et talle kõik ära seletatakse ja valmis piltidena pakutakse. Lapsed, kellega täiskasvanud suheldes arvestavad, õpivad samuti teiste inimestega arvestama. Respektitunde õppimine algab igapäevasest kättpidi tervitamisest ja õhtusest hüvastijätust. Lasteaias lauldakse hommikulaulu järel ka kõigi laste, nii kohalolijate kui puudujate nimed. Nii tunnetab iga laps oma osa tervikus ja teistega kokkukuuluvust.
o VÄIKE LAPS ÕPIB JÄLJENDADES Jäljendamine on väikelapse üks loomulikumaid vajadusi ja eeskujudeks on talle täiskasvanud ning suuremad lapsed, kellega ta kokku puutub Kõige tähtsamaks eeskujuks on aga lapse enda vanemad.
Lasteaias teevad õpetajad laste mängimise ajal mitmesuguseid praktilisi töid, mida lapsed näevad ja milles nad ka kaasa lüüa saavad, sest väike laps õpib peamiselt n.ö. käte ja meelte kaudu.
Eri vanuses laste koosolemine rühmas võimaldab suurematel hoolitseda väiksemate eest. Väiksemad õpivad seejuures suurematelt. Vabas mängus panevad lapsed ise paika oma mängude piirid ja valivad, kuidas ja kellega mängida. Laulumängudes, mida mängitakse iga päev, täidavad lapsed erinevaid rolle, samuti areneb häälikuline kuulmine ja rütmitunne.
Maalimise ja meisterdamise ajal saavad nad üksteiselt ideid ja indu, kuid nad kogevad ka, kui erinevad võivad olla tulemused. Lapsed õpivad erinevust võtma loomulikuna, kedagi ei arvustata ega halvustata.
o MÄNG ARENDAB LOOVUST Mängul on laste arengus tähtis roll ja õnneks lapsed kasutavadki selleks iga võimalust. Paljude asjade õppiminegi toimub mängu käigus. Kui lastel on mängimiseks piisavalt aega, siis kujuneb neil süvenemisoskus ja keskendumisvõime. Õpetaja hoolitseb selle eest, et lapsel oleks “ainet” mängimiseks. Luues mitmesuguseid mängimisvõimalusi, toetame ka laste kujutlus-ja loomisvõimet, mille arenguks väikelapseiga on kõige soodsam. Kooli minnes hakkab laps õppima valmistarkusi ning omapoolset lähenemist saab vähem kasutada. Tegelik elu nõuab aga loovaid inimesi. Lapsed peaksid saama mängida nii, kuidas ise soovivad, et areneks nende oma tahe ja algatusvõime. Taktitundetu raamide seadmine võib kahjustada lapse enesekindlust ja eneseteadvust. Inimene võib saada küll väga intelligentseks ja harituks, kui ta korralikult õpib, kuid ilma piisava enesekindluse ja julguseta ei saa ta oma tarkust elus täielikult rakendada. Lapseeast kaasa saadud enesekindlus aitab suureks saades ka hingelist murdumist vältida.
o ELU KULGEB RÜTMILISELT Esimesel seitsmel eluaastal kasvab ja areneb laps väga kiiresti. Et organismi jõude sel perioodil säästa, peaks lapse elu kulgema rütmiliselt. Seepärast on ka lasteaias kindel päeva-, nädala-ja aastarütm. Päevarütm on kogu aeg põhimõtteliselt ühesugune, tegevuste sisu oleneb aga nädalapäevast ja aastaajast. Aasta kestel peetakse mitmeid tähtpäevade ja aastaaegade vaheldumisega seotud pidusid.
Lapsed kogevad rütme paremini siis, kui vanemad peavad kinni lapse lasteaeda tulemise ja sealt lahkumise ajast ning kui laps käib lasteaias iga päev. Lasteaiapäeva pikkus ei tohiks ületada kuut tundi, sest pikem aeg on lapsele väsitav.
o KESKKONNA JA MUINASJUTTUDE TÄHTSUS
Keskkond, milles laps lasteaiapäeva veedab, peaks olema hubane, kodune ja tervislik. Mänguasjad ja muudki esemed, mida ta kasutab, on valmistatud naturaalsest materjalist—puidust, villast, siidist, jms. Mänguks ja käeliseks tegevuseks sobivad käbid, kivid, oksad, meevaha, jm. Tunnetades erinevate materjalide omadusi, arenevad lapse meeled ja oskus neid materjale erinevates kombinatsioonides kasutada.
Kord päevas koguneb rühm tunnikeseks muinasjututuppa kuulama-vaatama ennemuistset juttu või jutustust aastaajast, mida esitatakse lauateatrina. Vanad muinasjutud on rikkaliku sõnavara ja pildikeelega, kätkevad endas suurt elutarkust ning aitavad lastel luua sisemisi kujutluspilte, arendada kuulamisoskust. Ühte muinasjuttu jutustatakse ja mängitakse nädal aega. Nii arvestatakse lapse vajadust süvenemise ja korduste järele.
Magister Monika Gustavson
Sõmeru lasteaia Pääsusilm õppelajuhataja

Tallinna lasteaias Sinilind avati uus tervise- ja spordirada

Lastekaitsepäeval kell 17 avatati pidulikult Tallinna Sinilinnu Lasteaia (Tammsaare tee 115) tervise- ja spordirada.
Rajatise idee sündis pooleteise aasta eest, mullu maiks valmis õueala projekt ning ehitustööd algasid tänavu talvel. 190 meetri pikkune ja 2,5 meetri laiune tervise- ja spordirada planeeriti Sinilinnu lasteaia õuealale, kasutades ära aiaäärset haljasala ja arvestades erivanuseliste laste vajadusi ning võimalust ka meeskondlikult oma võimeid proovile panna.
Ehitustööde käigus likvideeriti asfalteeritud jalgtee ja rajati 2,5 meetri kõrgune tehismägi, mis on suveperioodil osake rajast ning talvel laste kelgumägi. Teekatteks valitud puitlaast-saepurukate on lastele ohutu, ei tekita tolmu ja pori ning samas kujutab rada läbides kerget takistust.
"Tervise- ja spordiraja valmimisele, mille ehitustööd toimusid peamiselt nädalavahetustel, aitas aktiivselt kaasa lapsevanematest koosnev aktiivgrupp hoolekogu esimehe Erkki Suuroru eestvedamisel", ütles lasteaia juhataja Maris Veller. "Õueala spordivahendite muretsemisel oli toeks Tallinna Linnavolikogu", lisas Veller. Sinilinnu lasteaed kavatseb edaspidi rajada ka staadioni, jalgpalli- ja korvpalliplatsi.
Intervjueeris Ülle Tõnumaa

Lahendusi otsides

Lapsed tulevad kodust
Käesolevat lugu ajendas kirjutama Jüri Vene artikkel Hariduse edendamisest Õpetajate Lehes 22.04.2005. “Lisaks lapsevanematele võiks olla suurem ka lasteaednike roll, sest viimasel ajal tuleb esimestesse klassidesse üha enam lapsi, kes üksteist rusikate ja jalgadega peksavad, ise sealjuures kõrvulukustavalt karjudes,” kirjutab autor. Jääb mulje, et lasteaednikud ei tegele selle probleemiga piisavalt. Tegelikult toovad lapsed kaasa oma koduseid probleeme ja elavad neid lasteaias välja.
Esimene näide:
Õpetaja näeb, kuidas poiss, kes varem oli mõnus, lustakas, naljahimuline, on äkki muutunud virilaks, pahatahtlikuks, kiuslikuks. Laps on kui ümber vahetatud. Ta läheb kergesti endast välja, pisemgi narritamine ajab ta vihale, rusikad püsti, jookseb ta kätte tasuma. Poisi emal sündis beebi ja ilmselt on tegu armukadedusega. Poiss teab, et ema jäi koju, ta ei lähe tööle, kuid lapse töi lasteaeda, et tegelda rohkem väikese õega. Õpetaja soovitab lapsevanemal ka poja jaoks aega leida. Ema ütleb, et kõik on korras, poisiga tegeldakse küll, pole hullu midagi. Alles mitu kuud hiljem selgub, et poisi vanemad elavad juba ammu lahus.
Pinged kuhjuvad lapsesse. Sellele lisandub mure koolimineku pärast, kõik need koolikatsed, keskkonnamuutused ja kool ise ning enesekehtestamine võõras keskkonnas. Tülid kodus, ebakindlus, teadmatus on lapsele kõige raskem. Ta ei tea, kelle poole hoida, kus on tema koht. Kui sellist last koolis narritakse, ei suuda ta oma käitumist kontrollida ja annab kätele-jalgadele voli.
Teine näide:
3-aastane poiss rääkis lasteaiaõpetajale: ma olen kuri. Ta kordas seda tihti, läks kergesti endast välja ja lõi lapsi. Õpetajad panid tähele poisi kehal “sinikaid” ja rihmapandla jälgi. Kodukülastusel selgus, et toas ripub nähtaval kohal kaks rihma, teine venna jaoks. Kui piimaklaas kogemata ümber läks, olid poisid juba hirmul. Tuli välja, et ema elab oma tööpingeid laste peal välja.
Lapsed tulevad siiski esmalt kodust. Lasteaiaõpetajad näevad laste agressiivsust oma päevatöös sageli ja tegelevad sellega võimete piiril iga päev. Kustutakse lapsevanemaid individuaalsetele vestlustele, kus kirjeldatakse lapse lasteaiapäeva, antakse neile asjakohast nõu ja soovitusi; iga päev selgitatakse ka lapsele sobivat käitumist ja püütakse leida teed lapse hinge, et teda aidata.
Enamus lapsi läheb kooli lasteaiast. Sealt ei tule kurjad lapsed, küll aga võib kurjus ja agressiivsus kodunt kaasa tulla ning hoolimata õpetajate parimast suunamisest ja õpetamisest lasteaias, minna lastega kooli kaasa. Lapse agressiivsus väljendab armastuse ja tähelepanu puudust, koduseid pingeid ning sealt saadud käitumismalle.
Ootame lugejate arvamusi!

Ülle Tõnumaa

Tegevusterapeut

Lisatähelepanu vajavaid lapsi saab aidata
Tallinna Sinilinnu lasteaias töötab tegevusterapeut Anne Kurt, kes on 3,5 aastat Oulus oma ametit (tegevusteraapiat) õppinud. Temaga koos õpivad lapsed eriliste mängude abil paremini keskenduma, eakaaslastega suhtlema, end valitsema, oma järjekorda ootama. Terapeudi ruumis on didaktiline nukk, Aafrika trumm, veemängud ning veel uskumatult suur valik lapsi abistavaid mänge ja mänguasju.
Millised lapsed teie juures käivad ?
Minu juures käivad õppimis-ja käitumishäiretega lapsed (segavalt aktiivsed ja liiga aeglased lapsed, kelle elu see juba häirima kipub). Samuti saavad abi tagasihoidlikult arenenud peenmotoorikaga, kahe käe-silma koostöö probleemidega ja kehapildi tajumise häirega lapsed, kes ei tunneta oma keha liikumist. Mõnel lapsel on tahteomaduste nõrkus, ta ei võta õppetegevustest osa, tahab vaid mängida, ei pane ise riidesse. Ka sellised lapsed saavad abi.
Kuidas lapsed teie juurde satuvad?
Lasteaiaõpetajad panevad erivajadusega lapsi tähele, räägivad nendest minule, nad muretsevad lapse pärast. Mina lähen rühma last vaatama, seal toimub esmane vaatlus, seejärel teen lapsega testi. Küsin ka vanematelt, kas nad soovivad, et laps tuleb teraapiasse. Järgneb testi analüüs ja veelkord vestlus vanematega. Vanema nõusolekuta ma lapsi teraapiasse ei võta.
Kas vanemad tunnistavad, et laps on pisut teistmoodi, liiga aeglane, keskendumishäirega või agressiivne?
Jah, vanemad tunnistavad seda ja soovivad, et lapsega eraldi tegeldaks. Kas vanemad saavad kuidagi aidata? Vanemate abi on väga oluline. On vaja, et ka vanemad last jälgiksid. Alustan tööga sügisel, talvel on vahehindamine, kus ka vanema arvamus on tähtis. Edasi toimub jälle teraapia. Kevadel on koos õpetajatega lapse lõpuhindamine, kus otsustame, kas laps vajab veel teraapiat. Kõigi laste edasimineku kohta on MAPP - TEST, sealt on näha laste edusammud. Alg-ja lõpuhindamine on sama testi alusel - siis tulevad muutused paremini esile. Suurim rõõm minu töös on see, kui teraapiast on abi olnud: laps on muutunud julgemaks, rahulikumaks, suudab tegevustele keskenduda.
Mida pakute agressiivsele lapsele?
Pakun erinevaid rahustavaid tegevusi: maalimist, vee- ja pallimänge, rütmipillidega mängimist. Laps ei oskagi alati seletada, miks ta käitus agressiivselt. Tal on endal sees paha olla. Lapse pinged tuleb maandada, siis saab temaga ka probleemi läbi arutada. Peale järjekordset tegelemist kallistame, järgnevad preemiarosinad, laps läheb rahulikult teiste juurde tagasi.
Mida teete keskendumisraskustega lapsega?
Esmalt alustame lihtsate lühikeste ülesannetega. Hiljem suudab laps juba ise keskenduda ka suuremat keskendumist nõudvale tööle. Vahel tahab laps hoopiski mängida. Siis lepime kokku, kas ta saab kõigepealt mängu, mida soovib ja pärast teeme seda, mida mina pakkusin või vastupidi. Tihti teeme ka rühmatööd, näiteks mängime täringumängu. Laps, kes ei jõua oma järjekorda ära oodata, aeglane laps, agressiivne laps, tähelepanuhäirega laps - kõik on mängus koos. Lepitakse kokku, kes alustab, kes on järgmine. Kõik peavad keskenduma ja koostööd tegema. Vahel mängime loomamänge, lapsed häälitsevad, elavad end välja. Mõnikord tekib ka tüli, siis jälle lepime ja kallistame.
Keskendumishäirega lapsele pakun pärlikettide tegemist. Kasutan ristvõtteid, mis korrigeerivad ajupoolkerade vahelist tööd. Paigutan eri värvi pärlid lapsest vasakule või paremale, et laps peaks üle teise käe võtma, kasutan ka ristvõttega rütmimänge. Mul on mitmeid mänge peenmotoorika arendamiseks ja keskendumisvõime suurendamiseks - pintsettidega tõstmine, nööpimine, lukkude, trukkide avamine, nende kinnipanek, väikesed legod, nende skeemi järgi kokkupanek, asenditunnustega pusled. Laps peab mõtlema, meelde jätma, mis eelnes, mis järgnes, kasutama loogikat. Teeme kõike mänguliselt, lapsed lausa küsivad, millal sa jälle mind enda juurde võtad, mida me täna mängime.
Tegevusterapeudi kõige suurem rõõm on see, kui kevad on käes, laps on eakaaslastega võrdsele tasemele jõudnud ja ei vajagi enam teraapiat.
Küsitles :Ülle Tõnumaa
Tallinna Komeedi lasteaia õpetaja

Sõna saab lapsevanem

Pererühma plussid ja miinused
Meie lastel läks lasteaiaga kohanemine raskelt, lapsed on "emmekad" ja sageli külmetushaigustes. Vanema tütrega katsetasime ühes Mustamäe suuremas lasteaias, kui laps oli kolmene. Meil on aktiivne laps, kes armastab ronida. Lasteaias tekkis sellest kohe arusaamatus. Sõimerühma lapsed pidid mängima oma liivakastis ega tohtinud kõrvalasuvale liumäele minna. Kuid selles vanuses meie vanem laps lihtsalt ei mänginud liivakastis. Nii ei läinud meil isegi harjutamise aeg minu juuresolekul hästi.
Kolisime ära, saime koha väiksemas lasteaias ja otsustasime juba siis pererühma kasuks, et vähemalt noorema lapsega kergem oleks.
Pererühmas on sõbralikud lapsed, väiksemate aitamisele pööratakse suurt tähelepanu ja tavaliselt jäävad suuremate laste konfliktid omavahele. Nooremate vastu ollakse sõbralikud ja abivalmid. Väiksemad õpivad vajalikke oskusi suurematelt lastelt, nii et ei pane ise tähelegi. Näiteks kingapaelte sidumist pole mina pidanud kummalegi lapsele õpetama. Õpetajad on meil õnneks asjalikud, vanema ja noorema vanuserühma õppetöö toimub eraldi. Minu meelest omandavad lapsed pererühmas samal tasemel oskusi kui tavalises ühevanuste laste rühmas.
Pean väga väärtuslikuks laste oskust üksteisele tähelepanu pöörata ja väiksemate eest hoolitseda. Kahjuks kõik lapsed seda kodus õppida ei saa, sest Eestis on palju ühelapselisi peresid.
Meie jaoks on pererühma miinuseks see, et vanem laps tunneb liiga suurt vastutust oma noorema õe pärast ning see koormab teda. Ta palub aeg-ajalt, et ta saaks lasteaias olla ilma õeta. Noorem tüdruk kasutab aga kohati liialt ära õe kohalolekut ja laseb temal teha seda, mida ta muidu ise peaks tegema. Õpetajad ütlevad, et tüdruk on tublim siis, kui ta mõnikord lasteaias vanema õeta on.
Kuid need mured on siiski väikesed ja lähevad kasvades üle. Oleme pererühmaga väga rahul!
Annely Ahi
5 a Aliisi ja 7 a Alexandra ema.

Lasteaiaõpetaja tööst saatkonna lasteaias

2003.a. toimus Tallinna Õpetajate Majas konkurss lasteaiaõpetaja ametikohale sügisel avatavasse era-minilasteaeda Lõvimeri.
Konkursile läksin huvi pärast, ma ei pabistanud ega olnud pinges. Seal vesteldi minuga lasteaiast, lastest, õpetamisest ja tulevikuvisioonist. Paari nädala pärast tuli mulle kiri, milles teatati, et olen konkursi läbinud. Siis alles hakkasin pabistama, et kas oskan ja saan hakkama, sest eralasteaedades nõutakse veelgi kohusetundlikumat tööd.
Kuulduste järgi pidi sinna tulema paar 3a. last Indiast, kes oskavat suhelda vaid inglise keeles. (Need lapsed saabusid siiski alles kevad-talvel 2004).Õnneks oli endises töökohas paar toredat töökaaslast, kes mind õpetasid ja lohutasid. Tänu neile teadsin, mis mind ees ootab ja hakkasin ka tasapisi inglise keelt meelde tuletama. Esmalt tõlkisin väikelastele mõned laulumängud, muretsesin ingliskeelse kasseti teksti ja lauludega, koostasin lauseid, mida oli vaja lastega igapäevaseks suhtlemiseks.
Alustasin 2003a. sügisel 6 kolmeaastase lapse ja nende emmega. Olen kohusetundlik ja laste iseloome arvestav emotsionaalne õpetaja. Üleminek eravaldkonda ei valmistanud mulle raskusi, pigem sain endale tõestada, et olen suuteline ka edaspidi lasteaias töötama.Iga päev olid meil avatud tegevused, milles osalesid lapsed, juhtkond ja ka lapsevanemad. Minul oli ennegi “tugev põhi” all, aga need avatud tegevused andsid mulle enesekindlust veelgi juurde.
Lähenen igale lapsele individuaalselt, tegelen temaga vastavalt lapse iseloomule, arengutasemele ja harjumustele. Loomulikult tuleb igaks tegevuseks ette valmistada, isegi siis kui oled staažikas õpetaja. Oma tegevustes jälgin seda, et need oleksid haaravad ja huvitavad nii 3 a lapse kui ka tema vanemate jaoks. Töö pakub mulle rõõmu, sest saan oma oskusi rakendada, pakkuda ja õpetada lastele seda, mida isegi oskan ning koos lastega avastada uut ja põnevat.Minu tööd hinnatakse ja tasustatakse vastavalt. Ei ole küsimustki, et miks mina pean ainult seda või teist tegema ja miks tema ei tee, palka saame ju ühtemoodi! Siin ei saa teise "seljas liugu lasta ja vana rasva peal end praadida".
Olen loominguline inimene ja saan praeguses töökohas oma andeid täielikult realiseerida 2004a. sügisel moodustati meie lasteaias ingliskeelsete laste rühm, sest seda keelt kõnelevaid lapsi saabus rohkem ning sellesse rühma võeti tööle 2 inglise keelt kõnelevat õpetajat. Mina jäin eestikeelsete laste rühma õpetajaks. Käime palju looduses, mere ääres, loomaaias, sportimas, Tabasalu basseinis ujumist õppimas, etleme, arendame rütmitunnet (oleme muusikakallakuga lasteaed). Korraldame erinevaid vahvaid pidusid.
Soovitan eralasteaedadesse pürgida eelkõige nendel õpetajatel, kellel on armastus laste vastu, suur teotahe, pingetaluvus, kohusetunne, koostöövalmidus, kes suudavad loovalt mõelda ja tegutseda.
Elsa Lepp
minilasteaed Lõvimeri õpetaja

Siin saavad mudilaste õpetajad hea hariduse

Lasteaiaõpetajate koolitusest Tallinna Pedagoogilises Seminaris
Peaaegu 2/3 Eestimaa 7000 lasteaiaõpetajast on lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Seminari, mille eelkäijaks oli 1935. aastal Eesti Naisliidu poolt asutatud Kodumajanduse Instituut. Nõukogude perioodil oli seminar tehnikumi staatuses ja tol ajal said lasteaedade kasvatajad keskerihariduse. 1995/96. õppeaastast alustas seminar lasteaiaõpetajate õpetamist kõrghariduse tasemel. Eelnevalt läbis õppekava haridusministeeriumi moodustatud komisjonis ekspertiisi ja tunnistati vastavaks diplomiõppe õppekavade tasemele. 2004. aasta aprillis toimus seminaris koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala õppekava rahvusvaheline akrediteerimine ja Kõrghariduse Hindamise nõukogu otsusega sai õppekava täisakrediteeringu.
Alushariduse ja täiendõppe osakonnast
Koolieelse lasteasutuse õpetaja erialakoolitus toimub alushariduse ja täiendõppe osakonnas. Osakonna eesmärgiks on:
o pakkuda üliõpilastele rahvusvahelistele nõuetele vastavat konkurentsivõimelist laiapõhjalist pedagoogilist rakenduskõrgharidust,
o korraldada oma tegevusvaldkonnas taseme- ja täiendõpet,
o edendada õpetatavaid erialasid rakendusuuringute abil,
o anda vajalik pädevus ning oskused elukestvaks õppeks.
Osakonnas õpetatakse nii päeva- kui kaugõppes koolieelse lasteasutuse õpetajaid. Kaugõppe üliõpilasteks (3 aastat, 120 AP) on eelkooliealiste lastega töötavad, kuid erialast haridust seni veel mitteomavad lasteaiaõpetajad. Kaugõppes koolitatakse ka lühendatud õppekava (1,5 aastat, 60 AP) järgi erialase keskeriharidusega koolieelsete lasteasutuste õpetajaid, et viia nende haridustaset vastavusse õpetajakoolituse raamnõuete ning pedagoogidele kehtestatud kvalifikatsiooninõuetega.
Osakond korraldab töötavatele koolieelsete lasteasutuste õpetajatele pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele vastavaid erineva pikkusega erialaseid kursusi (320 t, 160 t, 40 t, 20 t). Alushariduse ja täiendõppe osakond koostöös kirjastusega Ilo annab välja erialast metoodilist materjali. Kõigile lasteaednikele on tuntud eelkoolipedagoogika metoodilisi teemasid käsitlev sari (ajakiri) Tea ja Toimeta.
Koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala õppekavast Koolieelse lasteasutuse õpetaja 120 AP mahuga õppekava üldstruktuur tugineb Eesti Vabariigis kehtivatele õpetajakoolituse raamnõuetele; selle abil valmistatakse ette pädevaid koolieelse lasteasutuse õpetajaid.
o Stuudiumi jooksul omandab üliõpilane üldhariduslike õpingute kaudu (15 AP) üldkultuurilise, kommunikatiivse ja sotsiaalse pädevuse.
o Ainealased õpingud (19 AP) loovad teoreetilise aluspõhja.
o Mahukaim on kasvatusteaduslike ja psühholoogiliste õpingute osa (34 AP), mille eesmärgiks on üliõpilase kutsealasse süvenemine, kesksete erialaste probleemide ning nende teadusliku käsitlusega tutvumine. Kasvatusteadusliku uurimistöö alustes ja uurimisseminaris õpivad üliõpilased töötama erialase kirjandusega ning koostama uurimistööd. Eraldi kursustena on lapse arengu jälgimine, lapse mäng ning lastevanemate nõustamine.
o Ainedidaktiliste õpingute (14 AP) kaudu omandab üliõpilane pädevuse õppeainete didaktikas ja saab kutseala spetsiifilised teadmised ning oskused.
o Praktika (24 AP) eesmärk on õppida realiseerima ja korrigeerima õpitut, saada tööalaseid kogemusi. Seal saab üliõpilane kasutada oma teoreetilisi teadmisi.
o Valik- ja vabaainete kaudu saab õppija soovitud suunas areneda. Valikainetest lähtuvalt on üliõpilasel võimalus valida diplomieelse praktika liik (erilasteaiad, alternatiivlasteaiad). Vabaaineid võib üliõpilane valida ka väljastpoolt seminari.
o Stuudium lõpeb diplomitöö kirjutamise ja kaitsmisega.
I kursusel on põhisuunaks teoreetilise baasi kujundamine orienteerumaks koolieelse lasteasutuse õpetaja töös ja selle kontekstis; seda toetavad tutvumispraktika ja praktika lastesõimes.
II kursusel on põhisuunaks lapsest lähtuv planeeritud kasvatuse ja õpetuse korraldamine, mida toetab praktika lasteaias.
III kursusel on põhisuunaks koostöö ja vastutus turvalise ning arendava kasvukeskkonna kujundamisel. Seda toetavad vaatluspraktika koolis, võrdlev praktika (juhtimine, alternatiivid, erivajadustega laste rühmad, liikumis-, muusika- ja kunstiõpetaja töö) ning diplomieelne praktika.
TPS-i koolieelse lasteasutuse õppekava tugevuseks võib pidada järgmisi aspekte, mida oma raportis tõi esile ka rahvusvaheline akrediteerimiskomsjon:
o õppekava uuendamisel on arvestatud ühiskonna arengut ja nõudeid õpetajakoolitusele;
o erialapraktika toimub etapiliselt kogu stuudiumi vältel ja toetub loengutes, seminarides, praktikumides ja iseseisva tööga õpitule;
o õppekava läbinul on kaasaegne, teoreetiline ja praktikaga seotud ettevalmistus töötamiseks erinevates koolieelsetes lasteasutustes;
o lõpetajad on kutsekindlad, vaid üksikud ei lähe erialasele tööle;
o õppejõududel on nii praktilise kui ka teadusliku töö kogemus;
o põhjalikud õppejõudude poolt koostatud ainekavad.
Praktikast
Tallinna Pedagoogilise Seminari üliõpilastel tuleb stuudiumi jooksul sooritada praktikad lasteaedades, lasteaed-algkoolides, erilasteaedades, üldhariduskoolides. Üliõpilased koostavad iga praktika lõppedes praktikaaruande. Kogu praktika tsükli jooksul valmib üliõpilasel praktika portfoolio. Praktika lõppedes toimub tehtu-kogetu arutelu rühmatöödena. Praktika paremaks korraldamiseks ja kutsekvalifikatsiooni tõstmiseks on alustatud mentorikoolitusega.
Tutvumispraktika, (2 AP) eesmärgiks on ülevaate saamine erinevatest lasteasutustest, nende struktuurist, erinevate töötajate tööülesannetest lasteaias ja lasterühmas, lasteaia töö kavandamise põhimõtetest ja eesmärgistamisest.
Sõimepraktika (6 AP) eesmärgiks on pedagoogika- ja psühholoogiaalaste teadmiste rakendamine töös 1-3 aastaste lastega. Üliõpilased töötavad rühmaõpetajatena, viies läbi kogu õppe- kasvatustegevuse rühmas töö kavandamisest kuni tegevuse analüüsini.
Lasteaiapraktika (7AP) eesmärgiks on pedagoogika- ja psühholoogiaalaste teadmiste rakendamine töös 4-7 aastaste lastega, pedagoogiliste olukordade nägemine, tajumine ning lahendamine. Üliõpilased vaatlevad ja analüüsivad laste arengut.
Vaatluspraktika I klassis (2 AP) eesmärgiks on tutvuda laste õpetamise ja kasvatamisega I kooliastmes, võrrelda seda lasteaias kasutatavate meetoditega, vaadelda ja analüüsida laste kohanemist koolis.
Võrdleva praktika (3 AP) eesmärgiks on põhjaliku ülevaate saamine erinevate lasteasutuste tööst (erilasteaiad, alternatiivlasteaiad, muukeelsed lasteaiad).
Diplomipraktika (4 AP) eesmärk on teadmiste ja oskuste kasutamine ning kinnistamine praktilises tegevuses oma valitud valdkonnas (sõime- või aiarühmad, erilasteaiad, sobitusrühmad, alternatiivlasteaiad, muusikaõpetaja, liikumisõpetaja töö).
Väilissidemetest
TPS alushariduse ja täiendõppe osakond on arendanud ka rahvusvahelisi koostöösidemeid:
o Soome lasteaednike liiduga (LTOL) ja Soome akadeemiliste elukutsete esindajate liiduga (AKAVA);
o Soome lasteaiaõpetajate täiendkoolitusega tegeleva asutusega Edufin;
o Oulu Ülikooli koolieelse kasvatuse instituudiga;
o Turu Ülikooliga (J.Kinos);
o Jyväskylä Ülikooliga (K. Kepler-Uotinen, P. Karvonen);
o Joensuu Ülikooli Savonlinna õpetajate koolituse osakonnaga (V.Vienola, M.Palovaara)
o Peterburi koolieelse kasvatuse metoodika keskusega (N. Kutuzova).
o Loomisel on sidemed Rootsi lasteaednikega
o Taastamisel sidemed Läti ja Leedu kolleegidega
Maaja Mänd
TPS alushariduse ja täiendõppe osakonna metoodik

Maja mis kallistab õppijaid

Õpetajate täiendkoolitusest TÜ Avatud Ülikooli Täiendõppekeskuses Valge ja Raadiku tänaval
Õpetaja puudutab igavikku. Iial ei tea, kus tema mõju lõpeb. /J.Adams/.
Avatud Ülikooli Täiendõppekeskus on vanim haridustöötajatele täiendkoolitust pakkuv keskus nii Tallinna Ülikoolis kui kogu Eestis. Oleme viimastel aastatel suutnud täiendkoolitusega siduda hulgaliselt koolieelsete lasteasutuste õpetajaid ning juhte – seetõttu võime julgelt väita, et pea iga kolmas Eesti õpetaja õpib ning koolitab ennast meil.
Kaasajal pööratakse üha enam tähelepanu koolieelsele haridusele ja lasteaiatöö korraldusele. Lasteasutuse pedagoogidele esitatakse järjest kõrgemaid nõudmisi. Nende kutseoskuste rohkus nõuab lausa superinimesi: mida kõike peavad lasteaednikud teadma, oskama ja suutma. Meie täiendkoolituse toel on õpetajal võimalik süvendada valmisolekut tööks ja suurendada pädevust, et tulla toime oma nõudlikus ja kõrget professionaalset taset eeldavas ametis.
Pea kolm kümnendit täiendõppekeskuse kogemust on loonud koolitajatele tugeva traditsiooni ja kindla alusmüüri, millele toetuda. Uhkusega võime öelda, et siin tunnetatakse hariduses toimuvaid muutusi ja vaadatakse kindlalt tulevikku.
Mis on see magnet, mis õppijaid siia toob?
Kursuslaste arvamusküsitluste põhjal oleme kindlaks teinud, et koolitustel hinnatakse eelkõige meie lektorite head andragoogilist taset, õppekavade terviklikkust ja süsteemsust, õppekorralduse paindlikkust ja õppijate soovide ning ootustega arvestamist.
Koolituses peame oluliseks teooria ja praktika tasakaalu ja sellepärast on õppejõududeks TÜ ja ka teiste Eesti ülikoolide õppejõud, Eesti parimad haridusala spetsialistid ning õpetajad-praktikud. Meie majas on õppijad ja õppejõud üksteist toetavad partnerid. Õppijaskonnast on välja kasvanud mitmeid suurepäraseid lektoreid, kes end omakorda täiendavad meie õppekeskuse koolitustel.
Viimase aja täiendkoolituse võtmevaldkondadeks on õpetaja ja juhi eneseanalüüs ning -hindamine. Seetõttu on meie koolituste eesmärgiks aidata õpetajal avastada ja tuua esile oma tugevad küljed, näha arenguruumi, tõsta töömotivatsiooni, ennetada ja leevendada tööstressi, teha kokkuvõtteid oma tegevusest ja pidada tulevikuplaane. Siinne õppetöö ei toimu ainult auditooriumiseinte vahel. Õppekäigud on viinud kursuslasi paljudesse Tallinna ja Harjumaa lasteaedadesse, huvikeskustesse, loovstuudiotesse, aga ka piiri taha.
Lisaks praegu pakutavatele avalikele kursustele oleme valmis koostama ka spetsiaalseid õppekavu ning korraldama sisekoolitusi lasteasutustes. Nn kohapeal toimuvate sisekoolituste eeliseks on see, et terve kollektiiv saab korraga ühesuguse ja samal tasemel käsitluse teemast ja probleemidest
Kerge vaevaga on igast meie auditooriumist võimalik kujundada arvutiklass, kus kõik õppijad saavad kasutada sülearvutit. Vastavalt kursuslase soovile on õppematerjal kas elektrooniline või paberkandjal. Eriti palju südameid on võitnud interaktiivne ehk SMART tahvel, mille võimalused õppetöös näivad olevat ammendamatud.
Täiendõppekeskusele on saanud traditsiooniks korraldada kursusi ka suvel. Tänavu on plaanis ühitada suvepuhkus meeldiva, huvitava ja eriti uudse koolitusega. Viljandis toimub Suveakadeemia 2005, kuhu ootame nii lasteasutuste juhte kui ka õpetajaid. Lisaks korraldatavale õppetööle kosutab vaimu rikkalik kultuuriprogramm.
Kes on käinud TÜ Avatud Ülikooli Täiendõppekeskuse koolitustel, tuleb alati rõõmuga tagasi, sest meie maja kallistab õppijaid. TÜ AÜ täiendõppekeskused asuvad Tallinnas Valge tn 10 ja Raadiku tn 8.
Anneli Peetso
TÜ Avatud Ülikooli Täiendõppekeskuse koolitusjuht

Millest sai alguse mõte taasluua ajakiri Lasteaed (internetis)

Kindlasti sellest, et teeme üht maailma vastutusrikkaimat tööd -õpetame ja kasvatame väikesi inimesi. Aafrika vanasõna ütleb: selleks, et kasvatada üles üks laps, on vaja tervet(kogu) küla. Meie töö on põnev, vaheldusrikas, teeme seda missioonitundega, samas aga oleme enamasti üksi oma kahtluste, kõhkluste ja küsimustega. Lasteaednikud küsivad endalt tihti: Kas ma teen õigesti? Mida oleks võimalik teha teisiti? Kuidas teeks seda minu kolleeg Märjamaal või Keilas?
Kui pole võimalik helistada sõbrale, sest telefoni limiit on läbi ja linn asub kaugel… Siiani polnud meil sageli võimalust leida oma tööalastele küsimustele adekvaatseid vastuseid. Nüüd tahab ajakiri Lasteaed teha algust lasteaiaõpetajate omavahelise suhtlemisega. Püüame koos jõuda lähemale eluliste probleemide lahendusetele, saame avaldada ja lugeda mõttekaaslaste arvamusi. Uus ajakiri on koht, kus kogemusi jagada, leida lahendusi, tulla välja uute ideedega. Väikelaste täiuslikuma arendamise, õpetamise ja kasvatamise nimel on Eesti lasteaiaõpetajad kindlasti selleks valmis!
Kui olin väike tüdruk, tahtsin näitlejaks ja lauljaks saada. Mu klassijuhataja vangutas pead, sest tema nägi, kuidas meie maja lapsed takerdusid minu külge ja võitlesid võimaluse pärast minu käest kinni hoida. Nii soovitas ta mul minna õppima Tallinna Pedagoogilisse Kooli lasteaiakasvatajaks. Jäin teda uskuma. Esialgu tundsin end ebakindlalt ja kahtlesin, kas see on ikka minu jaoks õige töö. Abiellusin. Mu vanem poeg oli 4-aastane ja noorem 1,5 -aastane, kui läksin jälle lasteaeda tööle. Äkki tundsin, et olin koju jõudnud, see oli töö, mida tõesti tahtsin teha. Meil on lastelt väga palju õppida: kuidas imestada, väikestest asjadest rõõmu tunda. Lapsed oskavad näha asju teise pilguga, leides tihti lihtsa lahenduse suure inimese suurele probleemile.
Uus (vana) ajakiri on sümboolseks jätkuks 1930. aastal ilmunud ajakirjale Lasteaed. Lasteaiakasvatajate päevamured olid sel ajal enamasti samad, mis meil praegu: kurdeti ebakohaste töötingimuste ja vähese tunnustuse üle, suure laste arvu ja väikese palga üle. Ka selle üle, et lasteaiatööd ühiskonnas eriti ei märgata. Toona seati lasteaedades ülesanne koostada töökava, jälgida selle täitmist, kanda päevikusse ja analüüsida töös ilmnenud raskusi, vaadelda laste mängu ja teha selle kohta märkmeid. Räägiti kasvataja isiksusest, kellel võiks olla lausa kosmiline emaarmastus, oskus mõista last, suured kasvatuslikud võimed, kohusetunne, nooruslik hing ja rahutu, otsiv vaim. Soovitati anda lastele vabadust ise avastada, katsetada, vastuseid leida.
Loodan, et meie ajakirjal saab olema palju lugejaid, kaasautoreid, inimesi värskete ideedega. Hea oleks omada nn "oma meest Havannas", kontaktisikut igast linnast ja maakonnast, kes annaks teada, mis just nende kandi lasteaedades tehtud, mis teoksil, kus on toimumas konverents, kus on avatud muinasjutuklubi või laste looduse rada, jne, jne…Kindlasti on oodatud ka huvitavad igapäevaste tavategevuste kirjeldused.
Koos on kergem edasi minna, jagatud mure on väiksem, jagatud rõõm on suurem.

Ülle Tõnumaa
ylle.tonumaa@mail.ee