Eesti lasteaiaõpetajate ajakiri

Friday, February 10, 2006

Uusimmigrantide lapsed

Ettevalmistus uusimmigrantide laste õpetamiseks Tallinna Vesiroosi lasteaias.
1.mail 2004 sai Eestist Euroopa Liidu liikmesriik. Haridusvaldkonnas on liikmesriigid kohustatud rakendama Euroopa Liidu direktiivi 77/486/EEC, mis sätestab, et liikmesriigid võtaksid kasutusele kohesed abinõud tagamaks teistest EL riikidest pärit immigrantide lastele õpetust vastuvõtjariigi riigikeeles (või ühes riigikeeltest) ning edendaksid emakeelset ja päritolumaa kultuuri-alast haridust. Praegu veel ei ole immigrantide tulv Eestisse suur, kuid selliseks protsessiks tuleb valmis olla.
Uude riiki saabunud lapsel on hea, kui teda võtavad vastu vastavalt ettevalmistatud ja immigrantide olukorraga kursis olevad õpetajad. Selleks tuleb õpetajaid koolitada ja luua uusimmigrantidest lastele õppeasutuses soodne kasvu- ja õppimiskeskkond.
Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus kuulutas välja innovaatilise ja tuleviku seisukohalt väga olulise projektikonkursi ”Uusimmigrandid Eesti Haridusasutuses”.
Tagamaks uusimmigrantide lastele turvalist ja õppimist soodustavat keskkonda, töötati Tallinna lasteaias Vesiroos välja projekt UUSIMMIGRANTIDEST LASTE INTEGREERIMINE JA ÕPETAMINE KOOLIEELSES LASTEASUTUSES.
Töös osalesid 4 lasteaia õpetajat: projektijuhina Jaanika Raudsepp, Monika Märka, Pille Siht ja Helle Pikner.
Projekti ülesandeks oli luua võimalusi uusimmigrandist lapse toimetulekuks eestikeelses lasteasutuses ning lapse integreerimine Eesti ühiskonda, kaasates ja toetades peresid.
Põhilisteks tegevusteks olid:
Uusimmigrandist lapsele mängulise tegevuse abil eesti keele õpetamine
Lasteaiaõpetajate kogemuste vahetamine Rootsi Sjörmarkeni kooli õpetajatega
Individuaalse õppekava põhimõtete ja õppematerjalide väljatöötamine
Esimene kohtumine Rootsi õpetajatega toimus 2005. maikuus, mil 4 Sjömarkenskola õpetajat Gun-Britt, Asbogard, Irene Samuelsson, Gunilla Borgön ja Aili Siht meie lasteaeda külastasid. Nad olid ette valmistanud huvitava loengu teemal: Töö uusimmigrantidest lastega Rootsi koolieelses õppeasutuses ja koolis. Tutvustasime külalistele ka Vesiroosi lasteaia õppetegevusi ja meie koostööpartnerit Tallinna Saksa Gümnaasiumi.
Järgnevalt muljekilde Rootsis viie päeva jooksul nähtust:
Immigrandid Rootsi eelkoolis:
Eelkoolirühmas oli 2 õpetajat ja 20 last, neist umbes 10 erinevatest Aafrika ja Araabia riikidest. Päev algas hommikuringiga. Ka Rootsis toimub õppetegevus integreeritult ja teemade kaupa. Sel päeval oli läbivaks teemaks Vaher. Lapsed olid koos õpetajatega jälginud aastaringselt vahtrapuud ning vahtra all meenutati ühiselt, milline näeb puu välja erinevatel aastaaegadel. Seejärel istuti koos mäenõlvale, võeti korvikesest välja plastmasstahvlid ja hakati puud joonistama.





Uusimmigrandid Rootsi põhikoolis:
Vaatlesime tundi väikeses klassiruumis, kus õppis parajasti 4 õpilast vanuses 7-9 aastat. Lapsed olid erineva rootsi keele oskusega. Põhiliseks tingimuseks oli, et nad alles tulid põgenikelaagrist. Nimekirjas oli 8 õpilast, niisugune on rootsi õpetajate arvates paras individuaalprogrammi järgi õppivate laste hulk.
Klassi seintel oli pilttähestik, klassi reeglid, numbrid, erinevad materjalid loendamiseks ja võrdlemiseks, vaatlemiseks ja uurimiseks. Õpperuumis oli ka selle nädala salm ja iga lapse sõna või ütlus, mis tundus talle hetkel oluline. Avariiulitel olid arendavad pusled, arvelauad, plastmassist rootsi müntide koopiad jne. Igal lapsel oli ka isiklik sahtel, kus ta hoidis oma õppevahendeid. Õppetöö toimus individuaalprogrammi järgi. Tunni pikkus oli 45 minutit. Äsja Afganistanist saabunud poiss lõikas ajakirjast välja trükitähti „K“. Samal ajal täitis üks tüdruk töövihikus ülesannet, teine luges õpetajale ette kodus õpitud teksti. Õpetajal oli iga lapse kohta arvestusleht, millele ta märkis üles õppetöö tulemused. Rootsis on õpilaspäevik suhtlemisvahendiks õpetaja ja lapsevanema vahel. Sinna märgib õpetaja hinnangu ja põhjendustega kommentaarid lapse õppetulemuste ning tegevuste kohta Etteheitvas toonis sõnumeid (meie mõistes märkusi) sinna ei kirjutatud.
Järgmisena külastasime 4.-6. klassi õpilaste majapidamisvahendeid tutvustavat tundi. Selles klassis oli 8 erinevatest maailma paikadest tulnud õpilast (Islandilt, Ungarist, Sambiast, Saksamaalt, Horvaatiast, Vietnamist). Selle vanuseastme õpik koosnes põhiliselt kõnearenduspiltidest.
Saime sealsetelt õpetajatelt teada, et nad töötavad lastega 26 tundi nädalas. Tunnid valmistatakse ette koolis asuvates õpetajate tööruumides, kus on õpetaja töö hõlbustamiseks mitmesuguseid tarvilikke töövahendeid.
Sageli viiakse Rootsis läbi arenguvestlusi lapsevanematega. Õpilase ja õpetaja vaheline suhe tundus olevat väga usalduslik. Meie ei kuulnud, et ühelgi õpetajal oleks vaja olnud häält tõsta. Õpetaja oli kursis kõikide laste puudumistega. Õpetaja väitis, et neil ei tekigi sellist olukorda, mil õpetaja või vanem ei tea, kus õpilane on.
Kaks korda nädalas toimuvad konverentsid, millest võtavad osa õpetajad, juhtkond ja erispetsialistid (psühholoog, sotsiaaltöötaja). Seal arutatakse vajalikke päevakohaseid probleeme, sealhulgas koolivägivalda ning võetakse vastu otsuseid, kuidas neid lahendada. Vajadusel viibib seal ka probleemiga seotud lapsevanem.
Rootsist tõime kaasa põneva idee, mille ka oma majas teoks tegime: kahel järjestikusel esmaspäeval tegime lasteaia õuel lastele ja tööajatele hommikvõimlemist, mis valmistas kõigile palju lõbu.
Töö uusimmigrantide lastega on Eestis uudne ja kahjuks puudub meie õpetajatel ka vastav metoodiline materjal. Loodame, et juba lähiajal püütakse seda probleemi lahendama hakata.
Täname kõiki, kes projekti õnnestumisele kaasa aitasid!
Monika Märka
Jaanika Raudsepp

Uusi raamatuid APOLLOST

Mari-Epp Täht
Prügiraamat
Mis see prügi õieti on? Milline prügi on loodusele kahjulik ja milline kahjutu? Kuidas saame oma tegevusega aidata kaasa sellele, et prügi oleks vähem? Õpime prügi sorteerima. Saame teada ka seda, mida...
Püsikliendi hind 46.60 krooni
Tavahind 49 krooni
Mari-Epp Täht
Tuleraamat
Lastele meeldib katsetada ja tunda avastamisrõõmu. See raamat aitab lähemalt tutvuda tulega. Ahju tuld tehes saame soojendada elamuid. Küünla või kaminatuli annab ruumi hubase valguse. Tule abil on...
Püsikliendi hind 46.60 krooni
Tavahind 49 krooni
Lisamise aeg 07.10.2005
Pilvi Kula
Valmistume kooliks. Töövihik 1.osa
Töövihik on mõeldud 5–7-aastastele lastele, kes valmistuvad kooliks.
Püsikliendi hind 75.10 krooni
Tavahind 79 krooni
Lisamise aeg 23.08.2005

Laps ja lasteaed.

Lasteaiaõpetaja käsiraamat

Tallinna Ülikooli eelkoolipedagoogika õppetooli õppejõudude poolt kirjutatud raamatu näol on tegemist põhjaliku käsitlusega lapse igakülgsest arengust Eesti oludes. Raamat koosneb viiest suuremast...
Püsikliendi hind 232.70 kroon
Tavahind 245 krooni
Lisamise aeg 30.08.2005

Eesti Lasteaednike Liidu suvelaager Saaremaal

Eesti Lasteaednike Liidu 14. suvelaagri korraldajateks olid Tallinna lasteaednikud. Ühistes vestlusringides, mida juhtis lasteaednike liidu esinaine Silvija Mõttus, saadi teavet lasteaednike liidu tegemistest ja liidu uuendatud koduleheküljest. Proua Mõttus tutvustas Eesti, Läti ja Soome lasteaednike ühisprojekte. Õpetaja Ülle Tõnumaa teavitas kohalolijaid uuest lasteaiaõpetajate internetiajakirjast.
Külastati Kiipsaare tuletorni ja Vilsandi Rahvusparki, Viidumäe Looduskaitseala, Loona ja Pilguse mõisa, Harilaidu. Meelde jäi suitsusaun, pannileib Lümanda söögimajas, külalislahkete saarlaste naljad, lõkkeõhtud telklaagris. Kõigi osalenud linnade ja maakondade lasteaednikud esinesid kavaga "Elu nagu teater".
Lasteaiaõpetajad said taas uut energiat ja emotsionaalseid elamusi, põnevaid ideid ja infot uueks õppeaastaks. Koosoldud ajal leiti mõttekaaslasi, tunti rõõmu ühistegevusest.
2006. aasta suvelaagri korraldajateks on Tartu lasteaiaõpetajad.

Ülle Tõnumaa

TERVIST EDENDAVAD LASTEAIAD EESTIS

1986.a. toimus Maailma Tervishoiuorganisatsiooni I Rahvusvaheline Terviseedendu-
se konverents. Seal räägiti riikliku tervisepoliitika kujundamisest ja tervist soodustava elukeskkonna loomisest. Lähtuvalt sellest koostas ja kinnitas Eesti Vabariigi Valitsus 2000.aaastal Laste-ja noorukite riikliku terviseprogrammi aastani 2005, mille üks punkt oli:
Tervist edendava kooli ja koolieelse lasteasutuse mudeli rakendamine. Selle programmi eestvedajaks sai praegune Tervise Arengu Instituudi laste tervise peaspetsialist Liana Varava.
Milline on “tervist edendav lasteaed”?
Koolieelsel ajal ja varases koolieas kujunevad välja lapse mitmesugused oskused, ka tervisekäitumine ja harjumused. Tervist edendav lasteaed on koht, kus tuleb liita kõigi koolieelses eas lastega tegelevate ja nende heaolu eest vastutavate täiskasvanute huvid ja eesmärgid, et tagada lapse normaalne vaimne, füüsiline ja sotsiaalne areng. Need mõtted on kirjas tervist edendavate lasteaedade missioonis. 2015. aastaks peaks olema vähemalt 50% lastest võimalus käia tervist edendavas lasteaias. Praeguseks on liitunud või liitumas võrgustikuga ligi 100 lasteaeda üle Eesti.

Tervist edendavad lasteaiad peavad oma töö sisuks:
1. Partnerlust (lasteaia, kodu, kooli, kohalike omavalitsuste, erinevate paikkondade ametlikku ja mitteametlikku koostööd);
2. Lasteaia sisepoliitikat (juhtimine, tervisemeeskonna moodustamine, kodukord,
asutuse tervisestrateegia väljatöötamine ja elluviimine). Lasteaia tervise-meeskond koostab tervise edendamise põhimõtetest lähtuva tegevuskava, mis on üheks osaks lasteaia arengukavast.
3. Personaali pidevat koolitamist ja arendamist.
4. Tervisliku füüsilise ja psühhosotsiaalse keskkonna arendamist. Lasteaia ruumid ja õueala peaksid olema esteetilised, turvalised. Töökeskkond nii personalile kui ka lastele peaks olema meeldiv ja sõbralik.
5. Tervishoiuteenuse kaasajastamist. Lasteaia tervishoiutöötaja on üks võtme-isikutest, kes võtab osa tervisestrateegia koostamisest ja elluviimisest.
6. Tervisekasvatuse integreerimist lasteaia õppekavasse:
spordipäevad ja nädalad, tervisega seotud teemapäevade või nädalate läbiviimine
21.01.-rahvusvaheline kallistamisepäev, 22.03. -ülemaailmne veepäev, 7.04.-maailma tervisepäev, 14.04.-õues õppimise päeva algus, 18.-24.04. südamenädal, 6.05. -tervisliku toitumise päev, 10.05. -ülemaailmne kehalise aktiivsuse päev, 1.06. -lastekaitsepäev, 5.06. -ülemaailmne keskkonnapäev, 28.07. -lastevanemate päev, 1.09.-rahvusvaheline tarkusepäev, 19.-25.09. piimanädal, 3.-910.-leivanädal, 6.10. -ülemaailmne naeratusepäev).
Tervist edendav lasteaed ei ole projektipõhine tegevus. See on pidev kehalist, emotsionaalset, kõlbelist ja sotsiaalset arengut soodustav tegevus. Tervist edendavate lasteaedade programmiga saab tutvuda Tervise Arengu Instituudi kodulehel www.tai.ee

Tervist edendavate lasteaedade kogemustega tutvunud, refereerinud ja oma artiklis kasutanud
Imbi Raasuke
Laagna lasteaed Rukkilill õpetaja

Lisatähelepanu vajav laps– kes ta on?

Uue põlvkonna lapsed - kuidas nendega toime tulla! Ei taha nad kodus ega lasteaias kuuletuda, raske on neil meiega ja meil nendega. Või on meil liiga vähe silmi, liiga vähe kõrvu ja südamekuulamist? Autoritaarsus neile ei mõju. Võib-olla oleks õigem küsida neilt “murelastelt”: mida me peaksime tegema, et mõlemad ellu jääksime?
5-aastane Paula ei taha osa võtta ei muusika- ega võimlemistunnist-seisab eemal ja vaatab pealt. Teinekord hoiab kramplikult õpetaja käest kinni ja keeldub teiste juurde minemast, kaasa tegemast. "Oleme siin! Vaatame siit!" palub ta õpetajat. Laps vajab aega, sundida ei saa. Korra tegi muusikatunnis kaasa, rohkem mitte. Paulal on raske hommikul emast lahkuda, ehkki ta lubas emale: veel üks kalli ja siis võib ema minna, kuid ikka ripub ta ema küljes. Ega see lahkumine nii lihtne polegi- tuleb üksi hakkama saada, ainult Härra Hips(tohutu-suur jänes) toeks. Vahest aitab Härra Hips hädast välja? Õpetaja proovib: Härra Hipsil on saladus, Härra Hips ütleb sulle, kui lased emal ära minna. Paula kõhkleb, kas ikka on päris väärt saladus? Algus on tehtud. Hea algus.
Mida peaks lasteaiaõpetaja tegema, kui lisatähelepanu vajavaid lapsi on rühmas rohkem kui üks? Kui on 3 hüperaktiivsete kalduvustega, üks eriandekusega? Kogu rühm vajab tähelepanu, mitte ainult need 3-4 last. Õpetaja kasutab loovust, mängu salapära, muinasjuttu, sosinal rääkimist. Ennäe imet, hetkeks on täielik vaikus. Eks proovime edasi.
Emakeele tunnis otsitakse E-hääliku asukohta sõnas. Tähelepanuhäirega poiss ei suuda ei seistes ega istudes häälikule keskenduda. Tal on midagi taskus, midagi on selja taga, kelle mänguasi maas on? küsib ta. Õpetaja kasutab kavalust-ta valab kruusiga ämbrisse vett-mis häälikuga algab sõna vesi, Harald? Vesi algab V-ga. Õpetaja abi küsib: "Kas elevant käib E-ga, Harald?
"Ei käi , jalgadega käib, näed isegi.." kostab poiss. Ega ta kätega ei käi küll. Poisil on õigus, aga E- häälikuga algab ikka.
Miša kiusab kõiki, kes teda mängu ei võta. Tal on raske end eesti keeles väljendada, aga ta püüab. Algul tahtsid kõik Mišaga kabet mängida, sest poiss kaotas alati. Nüüd on ta aga võitma hakanud. Jaan on alati valmis kabet mängima - tema on kabes kõige tugevam.
Kuidas erivajadusega last aidata, seda teab juba enamus lasteaiaõpetajaid. Selline laps vajab lisatähelepanu. Kuid tähelepanu vajavad kõik lapsed! Õpetaja märkab erivajadusega last kohe ja teeb kõik, et teda aidata. Õpetaja on aga üksi 20-24 lapsega, tegevusterapeute igas majas pole.
Kes aitaks lasteaiaõpetajat?
Kahjuks pole alati, kui oleks vaja tarka nõu ja enda jõud on lihtsalt otsas, lähedal nõustajat või erivajadustega laste probleemides pädevat isikut.
Peaaegu igas rühmas on erivajadusega lapsi, kellele kulub enamasti kogu õpetaja tähelepanu. Kuigi vastava spetsialisti diagnoosiga lapsi on vähe või üldse mitte, ei tähenda see, et erivajadusega lapsi rühmades pole. Kindlasti oleks väga vaja, et ka Eestis oleks igas rühmas korraga tööl 2 õpetajat (nagu Soomes ja Rootsis). Siis saaksid kõik lapsed lasteaias edukalt kasvada ja areneda, jätkuks tähelepanu igale särasilmale.
Selle raske ja väga vajaliku probleemiga tegeleb ka Eesti Lastefond. Ehk leiab mõni lasteaiaõpetaja abi nende kodulehelt www.elf.ee

Kommenteeri artiklit.
Kas sa töötad maal või linnas?
Kas sinu rühmas on erivajadusega lapsi, mitu?
Kas oled selle poolt, et rühmas töötaks lastega korraga kaks õpetajat pluss õpetaja abi?

Ülle Tõnumaa Ylle.tonumaa@mail.ee
Peatoimetaja

Rahvalaulud ja liisusalmid muukeelse sõimelapse kohanemise abilised

Töötan Lasnamäe lasteaias ja tean, et järjest rohkem muukeelseid lapsevanemaid paneb oma lapsi eestikeelsetesse lasteaedadesse, et laps juba maast-madalast õpiks selgeks riigikeele. Selge on, et sellisel lapsel on adaptatsiooniperioodil koormus kahekordne ning lapse kohanemisaeg seetõttu pikem.
Tallinna Kivila lasteaias viidi läbi 2004. aasta maist kuni novembri pedagoogiline projekt, mille eesmärgiks oli väikelapse kohanemisraskuste ennetamine ja võimalik leevendamine. Sellega püüti välja selgitada rahvalaulude ja -mängude positiivset mõju lapse kohanemisele lasteaiaga. Nii taheti toeks ja abiks olla muukeelsetele peredele, kes toovad oma lapsed meie lasteaeda.
Sõime tulevate laste kohanemisraskuste ennetamiseks on vaja teha eeltööd. Oluline on anda lapsevanematele infot vastavatel üritustel lasteaias ja samuti kodude külastamine. Tähtis on alustada koostööd juba enne lapse lastesõime tulekut. Õpetaja saab leevendada laste kohanemispingeid erialaseid teadmisi kasutades, lapsevanemaid teavitades. Usaldav partnerlussuhe perekonna ja õpetajate vahel on heaks eelduseks lapse kiiremal kohanemisel.
Mõlemaid pooli rahuldavate tulemuste saavutamiseks vajab lapse kohanemisaeg individuaalset kavandamist, iga lapse individuaalsuse arvestamist. Lapse turvalisuse seisukohalt on erilise tähelepanu all kodu ja lasteaia koostöö. Seda on mõistlik alustada juba 3-4 kuud enne väikelapse lasteaeda tulemist.
Üheks unustatud koostöö vormiks on kodukülastused. Nii õpib lasteaiaõpetaja juba varakult tundma lapse individuaalseid iseärasusi, harjumusi, oskusi ja huve ning lastevanemate ootusi/soove lasteasutusele. Õnnestunud kodukülastus annab lapsevanematele kindlustunde ning teadmise, et lasteaiaõpetaja annab tööl olles oma parima, tagamaks just tema lapsele turvalise ja arendava keskkonna. Eriti tähtis on see muukeelsete laste integreerimisel eesti lasteasutusse. Lapsevanem tunneb, et tema juurde tullakse sõbrana nõu pidama, õppust saama ning aktsepteeritakse perekonna erinevat kultuuritausta ja tõekspidamisi.
Õpetaja tähtsaimad töövahendid sel perioodil peaksid olema soe süli, silmside lapsega, ühine “lainepikkus” suhtlemisel, rahustavad hellitus- ja turvalaulud. Väga oluline on hommikune vastuvõtt lasteaias. Lapse olekust saab välja lugeda, kas ta on valmis tegelusteks ja alles siis koostada päevakava. Vajalik on anda lapsele tegevusvabadust, mitte koormata teda soovimatute tegelustega. Positiivseid tulemusi on võimalik saavutada mänguliste võtetega, soovitatav on teha lapsega erinevaid hüpitus - ja sõrmemänge, saateks ajakohased liisusalmid.
Sõimelastele olulised mängud võib jaotada kahte rühma:
Ergastavad - hommikulaulud, hüpitus- ja sõrmemängud
rahustavad mängud - hellitus- ja unelaulud, valuvõtmislaulud.
Mängulisi võtteid on hea siduda lastesõime teiste igapäevaste tegevustega. Need aitavad luua rühmas positiivset õhkkonda, tekitavad kindla rütmi, turva- ja kindlustunde ja väikelapsele nii vajaliku rutiini.
Last lõbustavate ja naerma ajavate mängude mängimine (näiteks põlvel hüpitamine või lapse sõrmedega näpumängude mängimine) aitab väikelapsel maandada mitmesuguseid pingeid, tekitab turvalise meeleolu ning leevendab kohanemisraskusi.
Õpetaja ja lapse vahel tekkib turvaline kiindumussuhe ka siis, kui väikelaps on pärit muukeelsest perekonnast ja eesti keelse rahvalaulu sõnadest aru veel ei saa. Teatavasti on rahvalauludes pearõhk monotoonsel ning korduval meloodial ja rütmil. Laps tunnetab täiskasvanu heasoovlikust ja hingesoojust. Lapse ja õpetaja vaheline hea suhe annab lapsele turvatunde kogu lasteaiapäevaks. Hea kohanemise näitajaks on lapse rahulik emotsionaalne seisund, laps ise on aga aktiivne ja rõõmus.
Lapsevanematelt saadud tagasiside kinnitab, et vanemad tunnetavad õpetaja eeltöö vajalikkust, on teadlikud võimalikest kohanemisraskustest, hindavad õpetajate professionaalsust. Projektis osalenud vanemad olid arvamusel, et rahvapärased mängud ja laulud aitavad kaasa kohanemisraskuste leevendamisele. Uurimuses osalenud muukeelsest perest pärit sõimerühma laste adaptatsiooniperiood oli lühem kui teistel lastel, kellega seda meetodit ei kasutatud.
Kokkuvõtteks võin öelda, et väikelaste kohanemist lasteaiaga aitab leevendada hea koostöö lastevanematega, järjepidev rahvalaulude ja liisusalmide sidumine lasteaia igapäevaste tegevustega. Liisusalmid ja hellituslaulud innustavad jagama hellitusi, naeratusi, turvalaulud on rada, mis viib headuse ja seesmise harmoonia poole.
Riina Aruksaar
Tallinna Kivila lasteaia õpetaja

Lasteaia valimine on tõsine samm - millest juhinduda?

1. Üldist lasteaia valimisel
Kui teie perre sünnib uus ilmakodanik, siis toob see endaga kaasa kindlasti ka rea asiseid ümberkorraldusi ja paraku muresidki. Tänapäeval ei jää naljalt üksi lapsevanem pisipere koolikka jõudmiseni päris koduseks. Enamik peresid ei saa või ei pea õigeks ka guvernandi pidamist.
Seega varem või hiljem seisate silmitsi küsimusega kuidas valida oma pisipoja või –tütre jaoks lasteasutus?
Arvestada tuleb päris paljusid aspekte, nagu
LOGISTILINE ASUKOHT – hea on, kui lasteaed asub kodu lähedal või siis sobib vahel ka vanemate töökoha lähedal paiknev lasteaed.
LASTEAIA SUURUS – suures majas on omad eelised, seal on hõlpus korraldada kultuuriüritusi, mistõttu need tulevad vanematele odavamalt kätte. Küllap on suures majas ka majasiseste valikute võimalus suurem. Kõikvõimalike erivajaduste lahendamiseks on suurem lootus leida erinevaid erialaspetsialiste jne. Suures majas saab lapsi vanuse ja erivõimete järgi paremini grupeerida, pakkuda erinevaid huvitegevusi.
Samas - väikeses majas on kõik käe-jala juures. Kõik tunnevad kõiki. Lapse ümber tekib tõeline peretunne. Kindlasti on lähenemine lapsele vast isegi südamlikum. Lasteaiapere suudab tutvuda ja arvestada iga kasvandiku perekonna võimaluste, murede ja soovidega. Isegi lapsevanemate omavaheline suhtlemine jõuab perekesksele tasandile. Väikeses majas on lootust, et mitte kellegi mure ei jää märkamata, abi leidmata…
KESKKOND Asutused, elamurajoonid, teede ristumine, poed – see kõik toob palju inimesi kohale. Enamik lasteaedu paiknevadki just sellistes suhteliselt tihedasti rahvastatud paikades. Samas puhas puutumatu loodus, vaikus, rahu, mets, meri ja põld, linnud, loomad ja putukad on see hindamatu väärtus, mille nimel sõidaks isegi kilomeetreid rohkem – kui vaid saaks seda kõike endale lubada.
LASTEAIA TÖÖTAJAD – on kindlasti üks kriteeriume, mille järgi iga vanem tahaks oma lapsele asutust valida. Õpetaja, keda usaldad, peab olema professionaalne, aga ka inimlik ning hea.
MAJA, SISUSTUS, KUJUNDUS ja VAHENDID pole samuti vähemtähtsad. Koht, kus meie maimuke päevast päeva viibib, peaks olema puhas, korras, ohutu, kaunilt kujundatud ja loodud just väikese inimese arengut silmas pidades.

2. Miks valida oma laste õpetamise ja kasvatamise kohaks väike lasteaed Leppneemes?
* See on väike, rahulik, vaid kahe rühmaga lasteaed, kuhu tuleb maksimaalselt kokku kuni 35 last.
* Koos kasvavad igas vanuses lapsed nagu ühes suures peres ikka, alates pisikestest napilt paariaastastest maimukestest kuni kooli minejateni välja.
* Ühe pere lapsed saavad kasvada koos ja olla üksteisele seltsiks. Nii või teisiti õpivad selliselt koos kasvavad lapsed endast väiksemaid aitama, teiste muresid märkama, nõrgematel on aga tubli eeskuju omast käest võtta.
* Tõsi – õpetajatel on õppetööd erineva taseme ja võimetega lastega märksa keerulisem läbi viia, kuid just seetõttu on Leppneeme lasteaias ühes rühmas tööl kolm õpetajat ja abiõpetaja. Nii on võimalik rühma sees moodustada eri vanuses lastest väiksemaid gruppe, et tagada igale lapsele piisav tähelepanu ning individuaalsus õpetamisel.
* Õpetajatega on majas isegi väga hästi. Tööl on siin oma ala entusiastlikud spetsialistid, erinevad ja üksteist täiustavad isiksused.
* Laste kõne arengul hoiab silma peal, nõustab õpetajaid ja lapsevanemaid logopeed.
* Vajadusel saab abi ka psühholoogilt ja meditsiinitöötajalt.
* Maja tegevjuht hoolitseb nii väikeste kasvandike kui töötajate eest, nagu oleks see tema isiklik pere ja kodu
* Toit on maitsev ja tervislik.
* Lasteaia töötajate ja lapsevanemategi vahel on tekkinud tihe üheperetunne. Keegi ei pea paljuks käsi külge panna, kui suuremad tegemised vajavad rohkem tööjõudu.
* Maja on päris uus – töötanud napilt üle aasta. Siin on kõik nii ilus kui asjalik: kujundus, asjad siin sees, iga liist, tool, mänguasi, instrument, töö- ja õppevahend – kõik on valitud mõttega, et see peab lapsi kaua ja hästi teenima, olema ühtaegu ilus ja funktsionaalne….
* Asukohalt on lasteaed suurest asumitest eemal, seega paljudel vanematel tuleb iga päev tükike maad sõita, et oma laps Leppneeme tuua, kuid see eest kasvab laps tõesti looduse keskel.
* Lasteaia oma õu on avar, täis põnevaid mänguvõimalusi, aga samas turvaline.
* Lasteaeda ümbritseb tõeline mets, mere äärde on napilt paarsada meetrit jalutamist. Puhas õhk, metsa kohin ja mere muusika korvavad kindlast ajakulu nendele lapsevanematele, kes ise just Leppneemes ei ela.
* Kauge küll, kuid Leppneeme ehitati korralik maantee ja vallaliini bussigraafik muudeti tihedamaks.
* Leppneeme lasteaias jätkub armastust iga kasvandiku jaoks.
Külli Roht,Leppneeme lasteaia logopeed

Loo meile tingimused, õpetaja, siis uurime, avastame ja – areneme!

Me oleme huviline rahvas.
Me uurime maailma, kus elame.
Kes uurib, see avastab.
Me vajame seda, mida uurida,
me vajame aega ja ruumi uurimiseks,
me vajame teda, kes on meist kogenum, kellega saame arutada ja kelle abiga oma otsustusi kontrollida.
Me vajame teid – täiskasvanud: emad, isad, vanavanemad, õpetajad,
me vajame koostööd teiega, siis me areneme ja realiseerime arengueeldused, mis meie vanemad meile geenidega kaasa on andnud.
Arengukeskkond ja õppimisvalmiduse kujunemine
* Õppimine ja õppimine
Meie, täiskasvanud lähtume tavaliselt oma tegevustes eelnevalt püstitatud eesmärgist, ka lihtsaimate tegevuste puhul. Me seisame pidevalt probleemide ees, püstitame eesmärke ja sihikindlalt nende poole liikudes realiseerime neid, kuigi me seda sageli ei teadvusta.
Samas on selline määratlus omane ka inimese teadlikule ja tahtelisele õppimisele – õppimine on eesmärgipärane sihikindel omandamine – ja seda kuni elu lõpuni, ainult mitte alates elu algusest, kuigi räägime õppimise algusest koos lapse sünniga. Esimesel kümnel eluaastal on see juhuslik omandamine, mitte sihikindel liikumine eesmärgi poole ja eesmärgi saavutamine.
Lastel (kuni eelpuberteedi alguseni, s.o 10-11aastasteni) saab sellist õppimisprotsessi kujundada vaid koostöös täiskasvanuga: täiskasvanu teab, milleni tuleb jõuda (eesmärk); täiskasvanu korraldab tegevuse nii, et see oleks lapsele huvitav (kuna lapse tahteline tähelepanu on väga lühiajaline ja hajuv, huvi poolt vallandatud tahtmatu tähelepanu aga tunduvalt püsivam ja pikaajalisem), siis realiseerubki täiskasvanu poolt seatud eesmärk – toimub uue omandamine lapse poolt.
See on suuresti aluseks lasteaias ja põhikooli I astmel toimuvale õppimisele. Kuna ei saa arvestada lapse suutlikkust tahtelise tähelepanu abil ise õppimisprotsessi teostada, peab lapsega koos tegutsev täiskasvanu väga hästi tundma mitte ainult lapse arengu seaduspärasusi, vaid ka tema huvisid, tegevuste eelistusi, mõtlemise eripära ja kõigi nimetatud komponentide kiiret muutumist koos lapse vanuse kasvuga, rääkimata iga lapse individuaalsetest iseärasustest ka selle üldise ja ühise taustal.
Laps sünnib teatavasti vaid arengueeldustega, mis ta geenide näol saab kaasa oma esivanematelt ja juurdub siia maailma oma peres. Pere on lapsele esimeseks arengukeskkonnaks.
Lapse arengul on seega kaks hooba: sünnipärased eeldused ja – nende väljaarenemiseks sobivad tingimused.
Sellest tulenevalt areneb iga laps milgi määral teistest erinevalt, aga ometi on selles arengus märgatavad laste eaga seonduvad ühised jooned. Teatud tegevuste valdami-seni jõuavad peaaegu kõik lapsed mingis vanusejärgus aasta kuni pooleteise jooksul. Ent miks küll hakkavad nad lugema koguni paari-kolme aasta võrra üksteisest erine-vas vanuses?
Laps alustab oma sünnijärgset eksistentsi tegevuste paariga uurimine – avastamine ja tinglikult võimegi kõik tema tegevused isiksuse väljakujunemise paaril aastakümnel mahutada selle üldnimetuse alla. Seega on see tegevuste paar tema jaoks sama loomulik nagu toitumine või liikumine.
Mida väiksem on laps, seda otsesemalt on tema tegevuste olemuseks uurimine ja avastamine. Oma maailma kohta uute teadmiste hankimine kõikvõimalikel erinevatel viisidel kaasab loomulikuna ka isiksuse mitmekülgse arenemise. Kui kasvukeskkond (ruum: loodus- ja tehiskeskkonnana, ümbritsevad inimesed, nende tegevus ja suhted nendega, mitmekesised uurimisobjektid ja -vahendid) on soodne, kaasneb ka arengus potentsiaalilähedane tulemus.
Last ümbritsevad täiskasvanud: pedagoogid, lapsevanemad – on seega lapse mitmekülgse arengu jaoks soodsate tingimuste loojad, arengusoodsa keskkonna kujundajad, aga ka ise selle keskkonna üks osa. * Milline keskkond on lapse arengule soodus?
Laps toetub oma arengus eelkõige uurimis- ja avastamistegevusele, mis tegelikkuses esineb kord sõna otseses mõttes uurimisena, kord katsetamisena, kord võtab see mängu kuju. Mõnikord võib olla uurimiseks-avastamiseks vestlus eakaaslase või täiskasvanuga.
Pea alati vajab aga laps ka rahuliku süvenemise, omaette mõtisklemise aega. Tal tekib seejuures küsimusi. Ta tahab nendest rääkida täiskasvanuga. Mõned küsimused tunduvad naljakadki. Lapse jaoks on aga need täiesti tõsised teada tahtmised. Kui ta leiab täiskasvanus alati asjaliku partneri, moodustab see ühe olulise komponendi tema kasvukeskkonna arengusoodsusest, kui mitte – tekib umbusaldus täiskasvanu kui partneri suhtes, laps muutub oma pöördumistes ettevaatlikuks või loobub neist, teeb iseseisvaid otsustusi, mis väheste elukogemuste tõttu võivad kujundada väärkäsitusi. Viimased teatavasti on üsna püsivad ja hakkavad ajuti segama uute teadmiste omandamist ja oma teadmiste süsteemi lülitamist.
Võtkem kokku selle, mis peaks iseloomustama arengusoodsat keskkonda.
Ø Laps tunneb end turvaliselt.
Ø Tal on, mida uurida (vaadelda, lahti võtta ja kokku panna, kuulata, võrrelda, korrastada ja ümber korrastada).
Ø Tal on aega oma tegevusse süveneda ja selle juures rahulikult mõtiskleda. Teda ei sunnita liiga sageli tegevust katkestama, pooleli jätma, ennatlikult lõpetama.
Ø Õpetaja tunneb huvi lapse tegevuse ja arutluste vastu, Talle saab laps esitada küsimusi, temaga koos arutleda, saada talt tuge ja suunamist uuteks uurimisteks.
Ø Lastele loetakse ette, arutletakse kuulatu üle, koos vaadatakse raamatuid, mõeldakse välja oma lugusid või seatakse need kokku väikestes rühmades, ja jutustatakse neid kaaslastele, soovikohaselt kasutatakse neid jutukesi teemamängude lähtena.
On lapsi, kel pole olnud varem kõikide külgede arenguks soodsaid tingimusi. Pedagoogid lasteaias ja koolis on siis arengutingimuste loomise kaudu ka nende laste juba varem toimuma pidanud arengu abistajad. Nad peavad oskama näha puudujääke ja tundma võimalusi ning viise, kuidas arengu­keskkond lapsi selles osas järele aidata saaks. Kui vajakajäämised on suured, vajavad need lapsed eriti rohkesti pedagoogi tähelepanu. Ja mõnel juhul ei suu­detagi piisavalt puudujäävat korvata.
Ka lugemine-kirjutamine on õppimise alusoskustele (tajude, kujutluste, mälu ja mõtlemise arengu teatud tasemele) toetuv terviklik tegevuste paar, mis juhul, kui laps kasvab algusest peale arengu­soodsas keskkonnas, ei vaja mingeid erilisi kujun­davaid tegevusi.
Oskuseni jõudmine võib toimuda väga erineval ajal, kuid mitte varem sellest, kui lapse psüühiliste protsesside areng seda võimaldab, s.t siis, kui laps on selleks valmis. Lapse valmisolek ja tema eripära lugemis-kirjutamisoskuse ning teistegi oskuste omandamiseks sõltub seega nii tema looduslikest (sünnipärastest) eeldustest kui ka kasvukeskkonnast.
Kui me esimesena nimetatut ei arvesta ja viimasena nimetatust ei hooli, võib see jätta arengu­tulemuse oluliselt maha sünnipärasest arengu­potentsiaalist.
Lapse loomulik huvi, kui seda pole halvustatud, ega piirata püütud, juhib teda ümbritseva elu tähelepanemise, vaatlemise ja kuulamise oskuseni. Huvi paneb ta mõtlema nähtu ja kuulatu üle, ühendama sel moel uued teadmised oma senistega, korrastama neid arutlusis teiste eakaaslaste ja/või täiskasvanutega. Huvi tekitab tegutsemisideid, milles ühenduvad uurimise käigus omandatud teadasaamised kujuteldavaga, andes sageli imepäraseid fantaasialende. Kõige selle tulemusena arenevad tajud, kujutlused, mälu ja mõtlemine ning selle tulemusena hakkavad moodustuma nii loovus kui eluaegseks õppimiseks vajalikud alusoskused:

Ø oskus uut teadmist erinevate meelte abil vastu võtta,

Ø oskus uus teadmine lülitada oma kohale seniste teadmiste süsteemis,

Ø soov ja oskus seda teadmist või oskust milgi moel ära kasutada kas mängides, joonistades, meisterdades, jutustades või mõnel muul viisil tegutsedes.

Arenguga kaasneva analüüsi- ja sünteesioskuse aitab juhtida lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisvalmiduse kujunemisse lapsele omane ülekandmisvõime ja nii avastab uurimistahteline laps kuulates, vaadeldes ja küsides selle, et sõnas kõlavad reas väiksemad osad ja neil on seal oma kindel koht, aga ka selle, et kirjutatud sõnas on reas tähed sama moodi kui kõlavas sõnas häälikud - need väikesed eri moodi kõlavad osakesed - ning et tähtede nimed ja häälikud on üsna ühtmoodi reas. Sellisel teel kuulatud ja tähtede reana kirja pandud sõna ühendamine osutubki võtmeks lugemisele-kirjutamisele.

Kui need avastused toetuvad üldise arenemise käigus kujunenud analüüsi-sünteesi valdamisele, toimubki näiteks lugemiseni jõudmine nagu iseenesest. Lisaks sellele on ka õigekirja ning arvutamise valmidus paremini välja kujunenud.

Enam-vähem soodsas arengukeskkonnas kasvanud laps saavutab võrdselt valmiduse nii lugemiseks kui kirjutamiseks.

Laps, keda märkame maadlevat raskustega lugemis­valmiduse saavutamisel ja püüame talle selles appi minna, vajaks tegelikult terviklikku üldarendavat tegevust. Jäädes raskustesse lugemahakkamisel, on ta samavõrd või enamgi raskustes kirjutama­hakka­misel (just õigekirja osas), aga sageli muuski. Kui siis võetakse lugema õpetamine tiheda treeningu kujul eraldi ja igal võimalusel ette, on see lapsele esialgu raske ja aru-saamatu tegevus, kuna üldarenduslik alus on ebapiisav.

Edasiminek on aeglane ja võib tekitada lapses vastumeelsuse nii lugemise kui igasuguse õppimise vastu. Kindlasti aga jääb selle arvelt üldareng veelgi maha, kuna sellele pole enam aega tähelepanu pöörata. Lugemise mehaaniline treening aga on üldarengu jaoks väga ühekülgne tegevus. Nii saavutame küll suure aja- ja energiakuluga teatud lugemisoskuse, aga kindlasti kahjustame õppimise alusoskuste, loovuse jt sujuvat arenguta vajavate külgede edasiminekut.

Lapse lugemisoskuse arengut saab toetada ka teisiti – nii, et iga samm seoses sellega arendaks samaaegselt ka erinevaid meeli, st vaatlus-kuulamis-kompimisoskust, võrdlemis- järjestamis- ja rühmitamisoskust, analüüsi- ja sünteesioskust, kujutlusi kui loovuse kujunemise eeldust jne. Sellisel juhul hakkab toimima üldarengu ja lugemisoskuse arengu vastastikune üksteise toetamine. Tegevus on lapse jaoks mitmekesisem, huvitavam, ajakulu väiksem ja õppimisvalmiduse kui selle vanuseastme kõige üldisema arengulise eesmärgi kujunemine sujuvam. Nii on see teistegi üksikoskuste omandamisega.

Õppimiseks valmistumise aega (3 – 10a) võib nimetada ka suureks harjutamise ajaks. Lapsele meeldib korrata samu tegevusi nii kaua, kuni need muutuvad mõnusalt ladusaks. Talle meeldib seda mängides teha, sest just koolieelses eas on kõik lapse tegevused mängulise iseloomuga. Laps tegutseb tegevuse enda pärast, tulemus teda veel ei huvita – just nii, nagu see toimub mängu puhul. Mängu võib igal hetkel lõpetada ja alustada uut: mängin, kuni on huvitav, kui enam pole, alustada teist mängu või tegevust, mis tundub sel momendil huvitavam olevat. Selle suhtumise kannab laps üle tegevuse teistelegi liikidele – õppimisele ja tööle.

Täiskasvanu arusaamade kohaselt nii teha ei tohiks, sest nii tööl kui õppimisel – on oluline just tulemus. Täiskasvanu eristab ju mängulist ja töist tegevust.

Mängulises tegevuses toimub tegevus tegevuse enda pärast. Tegevus meeldib, pakub rahuldust. Tulemusele ei mõelda – olgu ta olemas või mitte.
Töises tegevuses peetakse silmas tegevuse tulemust: mida see tegevus annab. Tahetakse, et tulemus võimalikult parem oleks. Töise tegevuse valda sobib hästi ka õppimine. Sageli nimetataksegi seda õppetööks.

Lilian Kivi

Hea LASTEAIA lugeja!

Eelmise LASTEAIA numbri ilmumisest on päris palju aega möödas. Vahepeal on kevadest saanud sügis. Kindlasti vaatab nii mõnigi LASTEAIA lugeja, et ikka veel pole uut ajakirja üleval, ikka veel on lugemiseks ainult kevadised lood.
Esialgu käib ajakirja loomine põhiliselt toimetajate ja kaasautorite vabast ajast ja entusiasmist. Ka kulude katteks tuleb praegu veel iseenda rahakotti kergendada. Loodame, et tulevikus hakatakse meie vastu suuremat huvi tundma ja materiaalne kitsikus pole enam nii segav. Küll kunagi paistab ka meie nn tunneli lõpus valgus… Peab ainult väga tahtma, ja tahtmist meil on.
Suurt heameelt teeb toimetusele see, et ajakirja lugejaid nii palju on olnud. Tähendab, et meil, lasteaednikel, on vaja omavahel suhelda, oma kogemusi ja arvamusi jagada. Meil on, mida öelda.
Mõni lasteaiaõpetaja peab end LASTEAIAGA koostöö tegemiseks sobimatuks ja ei söanda kirjutada. Enamasti näitab see lihtsalt autori ülearust tagasihoidlikkust. Tegelikult on igal õpetajal palju huvitavaid mõtteid, olgu siis lasteaias töötatud kaks või kakskümmend aastat. Iga lasteaedniku arvamus on oodatud. Täname kõiki, kes meiega kontakti on võtnud ja oma igakülgset abi pakkunud.
Oleme otsinud erinevaid teid ja võimalusi, kuidas teha lasteaednikud üle Eesti nähtavaks. Põhiliselt on meie ajakirjas autoriteks lasteaednikud ise. Neile lisaks oleme mõelnud mõnikord kirjutajateks paluda ka nn kabinetiinimesi-teoreetikuid, õppejõude, lasteaedade juhatajaid ja metoodikuid jne.
Kui teie, head lugejad, veelkord meie kodulehele tulete ja sõna sekka öelda tahate, siis kirjutage kindlasti toimetuse autorite e-mailidele. Me ei avalda ühegi kirjutaja arvamust ilma autori nõusolekuta.
Lasteaednike töö on vajalik, me teeme palju, kõigel sellel on tulevikku.
Koos oleme jõud – lasteaednikud. Teeme end üheskoos NÄHTAVAKS.
Jätkuvalt teie heatahtlikult koostööle lootes

Hilja Ristik hilja.ristik@mail.ee
Toimetaja

Thursday, February 02, 2006

Lisatähelepanu vajav laps– kes ta on?

Uue põlvkonna lapsed - kuidas nendega toime tulla! Ei taha nad kodus ega lasteaias kuuletuda, raske on neil meiega ja meil nendega. Või on meil liiga vähe silmi, liiga vähe kõrvu ja südamekuulamist? Autoritaarsus neile ei mõju. Võib-olla oleks õigem küsida neilt “murelastelt”: mida me peaksime tegema, et mõlemad ellu jääksime?
5-aastane Paula ei taha osa võtta ei muusika- ega võimlemistunnist-seisab eemal ja vaatab pealt. Teinekord hoiab kramplikult õpetaja käest kinni ja keeldub teiste juurde minemast, kaasa tegemast. "Oleme siin! Vaatame siit!" palub ta õpetajat. Laps vajab aega, sundida ei saa. Korra tegi muusikatunnis kaasa, rohkem mitte. Paulal on raske hommikul emast lahkuda, ehkki ta lubas emale: veel üks kalli ja siis võib ema minna, kuid ikka ripub ta ema küljes. Ega see lahkumine nii lihtne polegi- tuleb üksi hakkama saada, ainult Härra Hips(tohutu-suur jänes) toeks. Vahest aitab Härra Hips hädast välja? Õpetaja proovib: Härra Hipsil on saladus, Härra Hips ütleb sulle, kui lased emal ära minna. Paula kõhkleb, kas ikka on päringen die daarbij passen.

Dat heeft het Internetbedrijfje SWIS mooi in elkaar gezet, gebruik makend van Google Maps.

Update 10-2: Tonie van Bright heeft een interview gehouden met de maker Matthias Snoei, van Swis. 10-2: Tonie van Bright heeft een interview gehouden met de maker Matthias Snoei, van Swis.

Thursday, September 01, 2005

Eesti Lasteaednike Liit

Eesti Lasteaednike Liit alustas oma tegevust kutseliiduna 9.aprillil 1991.a.
Esmalt astusid liitu Lõuna-Eesti lasteaednikud, siit ka esialgne nimetus - Lõuna-Eesti Lasteaednike Liit. Moodustati liidu juhatus, iga maakond tegi oma algkogu ja juhatuse. Liidu liikmeid oli peaaegu 300, liikmemaks oli 1% palgast. Liitu kuulusid Tartu linna ja Tartu, Põlva, Võru, Jõgeva, Pärnu ning Valga maakonna lasteaednikud.
Lasteaednike Liidu esinaine võlus isiksusena
Lasteaednike Liidu esinaine Silvija Mõttus võlus oma karismaatilise isiksusega, olles rõõmus, fantaasiarikas, teotahteline, väsimatu innuga eestvedaja. Tänu tema uskumatule energiatulvale, mis lennult inimesi kaasa haaras, suudeti koostada üks dokument teise järel, kord pöördudes ettepanekutega Haridusministeeriumi, kord Vabariigi Valitsuse, seejärel Riigikogu kultuurikomisjoni poole.
1992.a. tehti Haridusministeeriumile ettepanek nimetada lasteaiakasvatajad ümber lasteaiaõpetajateks, esitati erialase kõrghariduse soovitus lasteaia juhatajatele ja sooviti nõunike ametikoha säilitamist.
1993.a. pöörduti taas Haridusministeeriumi poole ettepanekuga nimetada lasteaiakasvataja lasteaiaõpetajaks, lisaks sooviti alustada lasteaedade finantseerimist riigi eelarvest ning korraldada kõigile 5-7.a. lastele kooliks ettevalmistamine koolieelses lasteasutuses. <
1994.a. esitati Riigikogu kultuurikomisjonile ettepanek koolieelsete lasteasutuste seaduse muutmise kohta, et kehtestada järelvalve kord lasteaedades ja vähendada laste arvu rühmas.
1995.a.liitusid Eesti Lasteaednike Liiduga (LELAL-iga) ka Ida-Viru maakonna lasteaednikud.
1996.a. astusid liitu Tallinna, Harju- ja Saaremaa lasteaednikud. Seejärel otsustati kutseliit ümber nimetada Eesti Lasteaednike Liiduks (ELAL). Samal aastal ühines ELAL Eesti Õpetajate Liiduga.
1997.a.saadeti Haridusministeeriumile arvamus hariduskontseptsiooni kohta.
1998.a. kohtuti Haridusministeeriumi peaspetsialisti Ene Ritsoga, seejärel haridus- ministri Mait Klaasseniga.
1998.a. ühinesid ELAL-ga Läänemaa lasteaednikud.
Pidevalt on arutluse all olnud palgaküsimused, täiendkoolitus, raha eraldamine lasteaednike täiendkoolituseks riigi eelarvest. Lasteaednike Liidu juhtkond kohtus kohalike omavalitsuste esindajatega, osaleti alushariduse nõukogu tegemistes.
Pidades visa võitlust lasteaednike õiguste eest ning töötades lasteaiakasvatuse uuenduskava elluviimise nimel, oli liit toetavaks ja innustavaks kutseühenduseks, kuhu oli au kuuluda.
Järjekordsetel liidu juhatuse valimistel hääletati taas Silvija Mõttuse poolt, kes suutis suurele töökoormusele vaatamata välja anda ka metoodilist materjali lasteaiaõpetajate igapäevatöö kergendamiseks. Tänu missioonitundele ja visadusele on Lasteaednike Liit kõikjal aktsepteeritud.
Eesti Lasteaednike Liit osaleb Haridusfoorumi toimkonnas, Hariduse kutsenõukogus, Vabariiklikus Alushariduse nõukogu töös, mitmetes Haridus-ja Teadusministeeriumi töörühmades, Alushariduse kutsenõukogus.
Eesti Lasteaednike Liidu liikmete suvelaagrid on olnud lasteaiaõpetajatele heaks puhke-ja enesetäiendamise võimaluseks pakkudes uusi ideid ja mõnusat vestlusringi. Lasteaednike Liidu 14. suvelaagri toimumispaik on Saaremaal, korraldajateks Tallinna lasteaiaõpetajad.
Ülle Tõnumaa
Eesti Lasteaednike Liit www.zone.ee/elal/


Eesti Lugemisühingu, Tallinna Ülikooli ja Hollandi Suursaatkonna MATRA KAP ühisprojekt Lugemispesa lükati liikuma 2004 aasta augustis, mil koolitati lugemispesa mentorid. 54 lugemispesa mentorit üle Eesti koolitasid omakorda õpetajaid, kes „pesi punuma hakkasid“. Projekt kogus „lumepallina“ jõudu ja palju lapsi üle Eesti on saanud endale lugemispesad. Lugemispesa on koht, kus lapsel on mugav ja huvitav raamatuga tegeleda. Projekt on suunatud 3-11 aastastele lastele.
10.juunil 2005 toimus Tallinna Ülikoolis Lugemispesa konverents, kus tehti kokkuvõtteid ja tunnustati parimaid. Konverentsil esines Tallinna Ülikooli lastekirjanduse lektor, filosoofiadoktor ja Muhvi auhinna laureaat 2005. aastal Mare Müürsepp ja luuletaja Contra.
Erinevates töötubades sai kuulata lugemispesa loonud õpetajate ettekandeid.
Parimad lugemispesad 2004/2005 on:
1. Tallinna Paekaare Lasteaed
2. Tallinna Lasteaed Laagna-Rukkilill
3. Tallinna Priisle Lasteaed
4. Tallinna Kivila Lasteaed
5. Tallinna Läänemere Lasteaed
6. Beebide Loovustuba
7. Adavere Lasteaed Naksitrallid
8. Kärdla Lasteaed
9. Tallinna Lasteaed Pääsusilm
10. Põltsamaa Lasteaed Mari
11. Lasnamäe Lasteaed-Algkool
12. Kuressaare 2. Lasteaed
13. Paide Ühisgümnaasium
14. Tartu Kivilinna Gümnaasium
15. Tartu Descarts´i Lütseum
16. Tallinna Õismäe Vene Lütseum
17. Mustvee Gümnaasium
18. Simuna Põhikool
19. Õismäe Kool
20. Kuremaa Lasteaed-Algkool
21. Lasteaed Punamütsike
Lugemispesa projektis osales kokku 194 haridusasutust: 112 lasteaeda, 68 kooli ja 14 lastead-algkooli. Lugemispesa koolituse said 1042 õpetajat üle Eesti. Koolituse saanud õpetajate seas läbiviidud uurimus näitas, et olemasolevad ja loodud lugemispesad on 57% lugemispesalikud: seal on midagi pehmet, midagi laste jaoks huvitavat (nt. loovmängu võimalused). 43% lugemispesadest on „traditsioonilised“, kus on õpetajad nimetavad vahenditest tooli, lauda ja raamatuid. Lugemispesa projekti üks eesmärkidest on see, et passiivsed lugemisnurgad muutuksid lasteaedades ja koolides lugemispesadeks: kohtadeks, kuhu lapsed tahaksid minna. Lugemispesa on koht, kus on midagi head ja pehmet, hästi eksponeeritud raamatud ja positiivne õhkkond.
Õpetajate jaoks oli Lugemispesa projektis parimad ideed lugemispesa loomine iseenesest, loovmängude kasutamine ja ise raamatu meisterdamine. Õpetajate suurimateks probleemideks, miks nad ei saa häid ideid kasutada olid ruumipuudus, laste ebasobiv vanus ja audiotehnika puudus. Lugemispesa projektis osalev õpetaja peaks saama juurde oskuseid, kuidas lapsekeskset ruumi kujundada ja kuidas on seotud lapse vanus ja raamatuga tutvumine.
Lugemispesa võib punuda iga õpetaja oma rühma või klassi, iga lapsevanem oma koju, iga laps ise sinna, kuhu kõige parem tundub.
Lugemispesa projektiga liitumiseks võtta ühendust:
Maili Vesiko Lugemispesa projektijuht
maili.vesiko@mail.ee
tel: 52 65 305

Steinerlasteaiast

Tänapäeval on loomulik suhe loodusesse ja vahel kahjuks ka lastesse kadumas. Unustame ära selle lihtsa tõe, et igal asjal on oma aeg. Nii kistakse lapsed liiga varakult täiskasvanuellu, mõtlemata sellele, et järgnevad arenguetapid ei saa toimuda edukalt, kui eelnevate kulgu on häiritud. Selle üle tuleks mõelda, enne kui lastele juba eelkoolieas mitmekülgset intellektuaalse ülekaaluga õpetust pakkuda. Kas me sageli ei püüa siduda väikest last ühiskonna vankri ette enne, kui tal on jõudu seda vankrit vedada?
Palju vajalikum oleks meeles pidada seda, et varases lapseeas kujuneb alus inimese inimeseks olemisele, näiteks sellele, millises suunas arenevad iseloomuomadused ja eetilised tõekspidamised, mis jäävad määravaks suhete kujunemisel kõige ümbritsevaga läbi elu. Mida teeb väike laps päris iseenesest?
Laps kasvab, liigub, jäljendab. Talle pole loomuomane istuda pikalt toolil paigal ja õppida tarku täiskasvanute tõdesid. Lapsele on omane hüppamine ja jooksmine, tantsimine ja mängimine, kuni ükskord tõesti õige kooliaeg kätte jõuab.
Steinerlasteaia pedagoogid lähtuvad oma töös väikelaste kasvatamisel järgmistest põhimõtetest:
o TURVATUNNE JA VASTASTIKUNE AUSTUS Väikseid lapsi peaks ümbritsema armastus ja rõõmus meel. See peaks saatma kõiki tegevusi ja toimetusi. Negatiivsed tunded tuleks lastest eemal hoida, mitte selleks, et lapsi ära hellitada, vaid et anda neile kindlust olla tugev ja julge. Nii et nad suudaksid eluraskustes kahe jalaga maapeale jääda. Sisemine kindlus ja veendumus, et kõik on hästi ja ma saan alati hakkama, saab alguse varases lapsepõlves kogetud tunnetest.
Laps peab saama olla tema ise. Pigem saagu ta oma kogemusi esemetest ja nähtustest isikliku tunnetuse ja avastuste kaudu, kui et talle kõik ära seletatakse ja valmis piltidena pakutakse. Lapsed, kellega täiskasvanud suheldes arvestavad, õpivad samuti teiste inimestega arvestama. Respektitunde õppimine algab igapäevasest kättpidi tervitamisest ja õhtusest hüvastijätust. Lasteaias lauldakse hommikulaulu järel ka kõigi laste, nii kohalolijate kui puudujate nimed. Nii tunnetab iga laps oma osa tervikus ja teistega kokkukuuluvust.
o VÄIKE LAPS ÕPIB JÄLJENDADES Jäljendamine on väikelapse üks loomulikumaid vajadusi ja eeskujudeks on talle täiskasvanud ning suuremad lapsed, kellega ta kokku puutub Kõige tähtsamaks eeskujuks on aga lapse enda vanemad.
Lasteaias teevad õpetajad laste mängimise ajal mitmesuguseid praktilisi töid, mida lapsed näevad ja milles nad ka kaasa lüüa saavad, sest väike laps õpib peamiselt n.ö. käte ja meelte kaudu.
Eri vanuses laste koosolemine rühmas võimaldab suurematel hoolitseda väiksemate eest. Väiksemad õpivad seejuures suurematelt. Vabas mängus panevad lapsed ise paika oma mängude piirid ja valivad, kuidas ja kellega mängida. Laulumängudes, mida mängitakse iga päev, täidavad lapsed erinevaid rolle, samuti areneb häälikuline kuulmine ja rütmitunne.
Maalimise ja meisterdamise ajal saavad nad üksteiselt ideid ja indu, kuid nad kogevad ka, kui erinevad võivad olla tulemused. Lapsed õpivad erinevust võtma loomulikuna, kedagi ei arvustata ega halvustata.
o MÄNG ARENDAB LOOVUST Mängul on laste arengus tähtis roll ja õnneks lapsed kasutavadki selleks iga võimalust. Paljude asjade õppiminegi toimub mängu käigus. Kui lastel on mängimiseks piisavalt aega, siis kujuneb neil süvenemisoskus ja keskendumisvõime. Õpetaja hoolitseb selle eest, et lapsel oleks “ainet” mängimiseks. Luues mitmesuguseid mängimisvõimalusi, toetame ka laste kujutlus-ja loomisvõimet, mille arenguks väikelapseiga on kõige soodsam. Kooli minnes hakkab laps õppima valmistarkusi ning omapoolset lähenemist saab vähem kasutada. Tegelik elu nõuab aga loovaid inimesi. Lapsed peaksid saama mängida nii, kuidas ise soovivad, et areneks nende oma tahe ja algatusvõime. Taktitundetu raamide seadmine võib kahjustada lapse enesekindlust ja eneseteadvust. Inimene võib saada küll väga intelligentseks ja harituks, kui ta korralikult õpib, kuid ilma piisava enesekindluse ja julguseta ei saa ta oma tarkust elus täielikult rakendada. Lapseeast kaasa saadud enesekindlus aitab suureks saades ka hingelist murdumist vältida.
o ELU KULGEB RÜTMILISELT Esimesel seitsmel eluaastal kasvab ja areneb laps väga kiiresti. Et organismi jõude sel perioodil säästa, peaks lapse elu kulgema rütmiliselt. Seepärast on ka lasteaias kindel päeva-, nädala-ja aastarütm. Päevarütm on kogu aeg põhimõtteliselt ühesugune, tegevuste sisu oleneb aga nädalapäevast ja aastaajast. Aasta kestel peetakse mitmeid tähtpäevade ja aastaaegade vaheldumisega seotud pidusid.
Lapsed kogevad rütme paremini siis, kui vanemad peavad kinni lapse lasteaeda tulemise ja sealt lahkumise ajast ning kui laps käib lasteaias iga päev. Lasteaiapäeva pikkus ei tohiks ületada kuut tundi, sest pikem aeg on lapsele väsitav.
o KESKKONNA JA MUINASJUTTUDE TÄHTSUS
Keskkond, milles laps lasteaiapäeva veedab, peaks olema hubane, kodune ja tervislik. Mänguasjad ja muudki esemed, mida ta kasutab, on valmistatud naturaalsest materjalist—puidust, villast, siidist, jms. Mänguks ja käeliseks tegevuseks sobivad käbid, kivid, oksad, meevaha, jm. Tunnetades erinevate materjalide omadusi, arenevad lapse meeled ja oskus neid materjale erinevates kombinatsioonides kasutada.
Kord päevas koguneb rühm tunnikeseks muinasjututuppa kuulama-vaatama ennemuistset juttu või jutustust aastaajast, mida esitatakse lauateatrina. Vanad muinasjutud on rikkaliku sõnavara ja pildikeelega, kätkevad endas suurt elutarkust ning aitavad lastel luua sisemisi kujutluspilte, arendada kuulamisoskust. Ühte muinasjuttu jutustatakse ja mängitakse nädal aega. Nii arvestatakse lapse vajadust süvenemise ja korduste järele.
Magister Monika Gustavson
Sõmeru lasteaia Pääsusilm õppelajuhataja

Tallinna lasteaias Sinilind avati uus tervise- ja spordirada

Lastekaitsepäeval kell 17 avatati pidulikult Tallinna Sinilinnu Lasteaia (Tammsaare tee 115) tervise- ja spordirada.
Rajatise idee sündis pooleteise aasta eest, mullu maiks valmis õueala projekt ning ehitustööd algasid tänavu talvel. 190 meetri pikkune ja 2,5 meetri laiune tervise- ja spordirada planeeriti Sinilinnu lasteaia õuealale, kasutades ära aiaäärset haljasala ja arvestades erivanuseliste laste vajadusi ning võimalust ka meeskondlikult oma võimeid proovile panna.
Ehitustööde käigus likvideeriti asfalteeritud jalgtee ja rajati 2,5 meetri kõrgune tehismägi, mis on suveperioodil osake rajast ning talvel laste kelgumägi. Teekatteks valitud puitlaast-saepurukate on lastele ohutu, ei tekita tolmu ja pori ning samas kujutab rada läbides kerget takistust.
"Tervise- ja spordiraja valmimisele, mille ehitustööd toimusid peamiselt nädalavahetustel, aitas aktiivselt kaasa lapsevanematest koosnev aktiivgrupp hoolekogu esimehe Erkki Suuroru eestvedamisel", ütles lasteaia juhataja Maris Veller. "Õueala spordivahendite muretsemisel oli toeks Tallinna Linnavolikogu", lisas Veller. Sinilinnu lasteaed kavatseb edaspidi rajada ka staadioni, jalgpalli- ja korvpalliplatsi.
Intervjueeris Ülle Tõnumaa

Lahendusi otsides

Lapsed tulevad kodust
Käesolevat lugu ajendas kirjutama Jüri Vene artikkel Hariduse edendamisest Õpetajate Lehes 22.04.2005. “Lisaks lapsevanematele võiks olla suurem ka lasteaednike roll, sest viimasel ajal tuleb esimestesse klassidesse üha enam lapsi, kes üksteist rusikate ja jalgadega peksavad, ise sealjuures kõrvulukustavalt karjudes,” kirjutab autor. Jääb mulje, et lasteaednikud ei tegele selle probleemiga piisavalt. Tegelikult toovad lapsed kaasa oma koduseid probleeme ja elavad neid lasteaias välja.
Esimene näide:
Õpetaja näeb, kuidas poiss, kes varem oli mõnus, lustakas, naljahimuline, on äkki muutunud virilaks, pahatahtlikuks, kiuslikuks. Laps on kui ümber vahetatud. Ta läheb kergesti endast välja, pisemgi narritamine ajab ta vihale, rusikad püsti, jookseb ta kätte tasuma. Poisi emal sündis beebi ja ilmselt on tegu armukadedusega. Poiss teab, et ema jäi koju, ta ei lähe tööle, kuid lapse töi lasteaeda, et tegelda rohkem väikese õega. Õpetaja soovitab lapsevanemal ka poja jaoks aega leida. Ema ütleb, et kõik on korras, poisiga tegeldakse küll, pole hullu midagi. Alles mitu kuud hiljem selgub, et poisi vanemad elavad juba ammu lahus.
Pinged kuhjuvad lapsesse. Sellele lisandub mure koolimineku pärast, kõik need koolikatsed, keskkonnamuutused ja kool ise ning enesekehtestamine võõras keskkonnas. Tülid kodus, ebakindlus, teadmatus on lapsele kõige raskem. Ta ei tea, kelle poole hoida, kus on tema koht. Kui sellist last koolis narritakse, ei suuda ta oma käitumist kontrollida ja annab kätele-jalgadele voli.
Teine näide:
3-aastane poiss rääkis lasteaiaõpetajale: ma olen kuri. Ta kordas seda tihti, läks kergesti endast välja ja lõi lapsi. Õpetajad panid tähele poisi kehal “sinikaid” ja rihmapandla jälgi. Kodukülastusel selgus, et toas ripub nähtaval kohal kaks rihma, teine venna jaoks. Kui piimaklaas kogemata ümber läks, olid poisid juba hirmul. Tuli välja, et ema elab oma tööpingeid laste peal välja.
Lapsed tulevad siiski esmalt kodust. Lasteaiaõpetajad näevad laste agressiivsust oma päevatöös sageli ja tegelevad sellega võimete piiril iga päev. Kustutakse lapsevanemaid individuaalsetele vestlustele, kus kirjeldatakse lapse lasteaiapäeva, antakse neile asjakohast nõu ja soovitusi; iga päev selgitatakse ka lapsele sobivat käitumist ja püütakse leida teed lapse hinge, et teda aidata.
Enamus lapsi läheb kooli lasteaiast. Sealt ei tule kurjad lapsed, küll aga võib kurjus ja agressiivsus kodunt kaasa tulla ning hoolimata õpetajate parimast suunamisest ja õpetamisest lasteaias, minna lastega kooli kaasa. Lapse agressiivsus väljendab armastuse ja tähelepanu puudust, koduseid pingeid ning sealt saadud käitumismalle.
Ootame lugejate arvamusi!

Ülle Tõnumaa

Tegevusterapeut

Lisatähelepanu vajavaid lapsi saab aidata
Tallinna Sinilinnu lasteaias töötab tegevusterapeut Anne Kurt, kes on 3,5 aastat Oulus oma ametit (tegevusteraapiat) õppinud. Temaga koos õpivad lapsed eriliste mängude abil paremini keskenduma, eakaaslastega suhtlema, end valitsema, oma järjekorda ootama. Terapeudi ruumis on didaktiline nukk, Aafrika trumm, veemängud ning veel uskumatult suur valik lapsi abistavaid mänge ja mänguasju.
Millised lapsed teie juures käivad ?
Minu juures käivad õppimis-ja käitumishäiretega lapsed (segavalt aktiivsed ja liiga aeglased lapsed, kelle elu see juba häirima kipub). Samuti saavad abi tagasihoidlikult arenenud peenmotoorikaga, kahe käe-silma koostöö probleemidega ja kehapildi tajumise häirega lapsed, kes ei tunneta oma keha liikumist. Mõnel lapsel on tahteomaduste nõrkus, ta ei võta õppetegevustest osa, tahab vaid mängida, ei pane ise riidesse. Ka sellised lapsed saavad abi.
Kuidas lapsed teie juurde satuvad?
Lasteaiaõpetajad panevad erivajadusega lapsi tähele, räägivad nendest minule, nad muretsevad lapse pärast. Mina lähen rühma last vaatama, seal toimub esmane vaatlus, seejärel teen lapsega testi. Küsin ka vanematelt, kas nad soovivad, et laps tuleb teraapiasse. Järgneb testi analüüs ja veelkord vestlus vanematega. Vanema nõusolekuta ma lapsi teraapiasse ei võta.
Kas vanemad tunnistavad, et laps on pisut teistmoodi, liiga aeglane, keskendumishäirega või agressiivne?
Jah, vanemad tunnistavad seda ja soovivad, et lapsega eraldi tegeldaks. Kas vanemad saavad kuidagi aidata? Vanemate abi on väga oluline. On vaja, et ka vanemad last jälgiksid. Alustan tööga sügisel, talvel on vahehindamine, kus ka vanema arvamus on tähtis. Edasi toimub jälle teraapia. Kevadel on koos õpetajatega lapse lõpuhindamine, kus otsustame, kas laps vajab veel teraapiat. Kõigi laste edasimineku kohta on MAPP - TEST, sealt on näha laste edusammud. Alg-ja lõpuhindamine on sama testi alusel - siis tulevad muutused paremini esile. Suurim rõõm minu töös on see, kui teraapiast on abi olnud: laps on muutunud julgemaks, rahulikumaks, suudab tegevustele keskenduda.
Mida pakute agressiivsele lapsele?
Pakun erinevaid rahustavaid tegevusi: maalimist, vee- ja pallimänge, rütmipillidega mängimist. Laps ei oskagi alati seletada, miks ta käitus agressiivselt. Tal on endal sees paha olla. Lapse pinged tuleb maandada, siis saab temaga ka probleemi läbi arutada. Peale järjekordset tegelemist kallistame, järgnevad preemiarosinad, laps läheb rahulikult teiste juurde tagasi.
Mida teete keskendumisraskustega lapsega?
Esmalt alustame lihtsate lühikeste ülesannetega. Hiljem suudab laps juba ise keskenduda ka suuremat keskendumist nõudvale tööle. Vahel tahab laps hoopiski mängida. Siis lepime kokku, kas ta saab kõigepealt mängu, mida soovib ja pärast teeme seda, mida mina pakkusin või vastupidi. Tihti teeme ka rühmatööd, näiteks mängime täringumängu. Laps, kes ei jõua oma järjekorda ära oodata, aeglane laps, agressiivne laps, tähelepanuhäirega laps - kõik on mängus koos. Lepitakse kokku, kes alustab, kes on järgmine. Kõik peavad keskenduma ja koostööd tegema. Vahel mängime loomamänge, lapsed häälitsevad, elavad end välja. Mõnikord tekib ka tüli, siis jälle lepime ja kallistame.
Keskendumishäirega lapsele pakun pärlikettide tegemist. Kasutan ristvõtteid, mis korrigeerivad ajupoolkerade vahelist tööd. Paigutan eri värvi pärlid lapsest vasakule või paremale, et laps peaks üle teise käe võtma, kasutan ka ristvõttega rütmimänge. Mul on mitmeid mänge peenmotoorika arendamiseks ja keskendumisvõime suurendamiseks - pintsettidega tõstmine, nööpimine, lukkude, trukkide avamine, nende kinnipanek, väikesed legod, nende skeemi järgi kokkupanek, asenditunnustega pusled. Laps peab mõtlema, meelde jätma, mis eelnes, mis järgnes, kasutama loogikat. Teeme kõike mänguliselt, lapsed lausa küsivad, millal sa jälle mind enda juurde võtad, mida me täna mängime.
Tegevusterapeudi kõige suurem rõõm on see, kui kevad on käes, laps on eakaaslastega võrdsele tasemele jõudnud ja ei vajagi enam teraapiat.
Küsitles :Ülle Tõnumaa
Tallinna Komeedi lasteaia õpetaja

Sõna saab lapsevanem

Pererühma plussid ja miinused
Meie lastel läks lasteaiaga kohanemine raskelt, lapsed on "emmekad" ja sageli külmetushaigustes. Vanema tütrega katsetasime ühes Mustamäe suuremas lasteaias, kui laps oli kolmene. Meil on aktiivne laps, kes armastab ronida. Lasteaias tekkis sellest kohe arusaamatus. Sõimerühma lapsed pidid mängima oma liivakastis ega tohtinud kõrvalasuvale liumäele minna. Kuid selles vanuses meie vanem laps lihtsalt ei mänginud liivakastis. Nii ei läinud meil isegi harjutamise aeg minu juuresolekul hästi.
Kolisime ära, saime koha väiksemas lasteaias ja otsustasime juba siis pererühma kasuks, et vähemalt noorema lapsega kergem oleks.
Pererühmas on sõbralikud lapsed, väiksemate aitamisele pööratakse suurt tähelepanu ja tavaliselt jäävad suuremate laste konfliktid omavahele. Nooremate vastu ollakse sõbralikud ja abivalmid. Väiksemad õpivad vajalikke oskusi suurematelt lastelt, nii et ei pane ise tähelegi. Näiteks kingapaelte sidumist pole mina pidanud kummalegi lapsele õpetama. Õpetajad on meil õnneks asjalikud, vanema ja noorema vanuserühma õppetöö toimub eraldi. Minu meelest omandavad lapsed pererühmas samal tasemel oskusi kui tavalises ühevanuste laste rühmas.
Pean väga väärtuslikuks laste oskust üksteisele tähelepanu pöörata ja väiksemate eest hoolitseda. Kahjuks kõik lapsed seda kodus õppida ei saa, sest Eestis on palju ühelapselisi peresid.
Meie jaoks on pererühma miinuseks see, et vanem laps tunneb liiga suurt vastutust oma noorema õe pärast ning see koormab teda. Ta palub aeg-ajalt, et ta saaks lasteaias olla ilma õeta. Noorem tüdruk kasutab aga kohati liialt ära õe kohalolekut ja laseb temal teha seda, mida ta muidu ise peaks tegema. Õpetajad ütlevad, et tüdruk on tublim siis, kui ta mõnikord lasteaias vanema õeta on.
Kuid need mured on siiski väikesed ja lähevad kasvades üle. Oleme pererühmaga väga rahul!
Annely Ahi
5 a Aliisi ja 7 a Alexandra ema.

Lasteaiaõpetaja tööst saatkonna lasteaias

2003.a. toimus Tallinna Õpetajate Majas konkurss lasteaiaõpetaja ametikohale sügisel avatavasse era-minilasteaeda Lõvimeri.
Konkursile läksin huvi pärast, ma ei pabistanud ega olnud pinges. Seal vesteldi minuga lasteaiast, lastest, õpetamisest ja tulevikuvisioonist. Paari nädala pärast tuli mulle kiri, milles teatati, et olen konkursi läbinud. Siis alles hakkasin pabistama, et kas oskan ja saan hakkama, sest eralasteaedades nõutakse veelgi kohusetundlikumat tööd.
Kuulduste järgi pidi sinna tulema paar 3a. last Indiast, kes oskavat suhelda vaid inglise keeles. (Need lapsed saabusid siiski alles kevad-talvel 2004).Õnneks oli endises töökohas paar toredat töökaaslast, kes mind õpetasid ja lohutasid. Tänu neile teadsin, mis mind ees ootab ja hakkasin ka tasapisi inglise keelt meelde tuletama. Esmalt tõlkisin väikelastele mõned laulumängud, muretsesin ingliskeelse kasseti teksti ja lauludega, koostasin lauseid, mida oli vaja lastega igapäevaseks suhtlemiseks.
Alustasin 2003a. sügisel 6 kolmeaastase lapse ja nende emmega. Olen kohusetundlik ja laste iseloome arvestav emotsionaalne õpetaja. Üleminek eravaldkonda ei valmistanud mulle raskusi, pigem sain endale tõestada, et olen suuteline ka edaspidi lasteaias töötama.Iga päev olid meil avatud tegevused, milles osalesid lapsed, juhtkond ja ka lapsevanemad. Minul oli ennegi “tugev põhi” all, aga need avatud tegevused andsid mulle enesekindlust veelgi juurde.
Lähenen igale lapsele individuaalselt, tegelen temaga vastavalt lapse iseloomule, arengutasemele ja harjumustele. Loomulikult tuleb igaks tegevuseks ette valmistada, isegi siis kui oled staažikas õpetaja. Oma tegevustes jälgin seda, et need oleksid haaravad ja huvitavad nii 3 a lapse kui ka tema vanemate jaoks. Töö pakub mulle rõõmu, sest saan oma oskusi rakendada, pakkuda ja õpetada lastele seda, mida isegi oskan ning koos lastega avastada uut ja põnevat.Minu tööd hinnatakse ja tasustatakse vastavalt. Ei ole küsimustki, et miks mina pean ainult seda või teist tegema ja miks tema ei tee, palka saame ju ühtemoodi! Siin ei saa teise "seljas liugu lasta ja vana rasva peal end praadida".
Olen loominguline inimene ja saan praeguses töökohas oma andeid täielikult realiseerida 2004a. sügisel moodustati meie lasteaias ingliskeelsete laste rühm, sest seda keelt kõnelevaid lapsi saabus rohkem ning sellesse rühma võeti tööle 2 inglise keelt kõnelevat õpetajat. Mina jäin eestikeelsete laste rühma õpetajaks. Käime palju looduses, mere ääres, loomaaias, sportimas, Tabasalu basseinis ujumist õppimas, etleme, arendame rütmitunnet (oleme muusikakallakuga lasteaed). Korraldame erinevaid vahvaid pidusid.
Soovitan eralasteaedadesse pürgida eelkõige nendel õpetajatel, kellel on armastus laste vastu, suur teotahe, pingetaluvus, kohusetunne, koostöövalmidus, kes suudavad loovalt mõelda ja tegutseda.
Elsa Lepp
minilasteaed Lõvimeri õpetaja

Siin saavad mudilaste õpetajad hea hariduse

Lasteaiaõpetajate koolitusest Tallinna Pedagoogilises Seminaris
Peaaegu 2/3 Eestimaa 7000 lasteaiaõpetajast on lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Seminari, mille eelkäijaks oli 1935. aastal Eesti Naisliidu poolt asutatud Kodumajanduse Instituut. Nõukogude perioodil oli seminar tehnikumi staatuses ja tol ajal said lasteaedade kasvatajad keskerihariduse. 1995/96. õppeaastast alustas seminar lasteaiaõpetajate õpetamist kõrghariduse tasemel. Eelnevalt läbis õppekava haridusministeeriumi moodustatud komisjonis ekspertiisi ja tunnistati vastavaks diplomiõppe õppekavade tasemele. 2004. aasta aprillis toimus seminaris koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala õppekava rahvusvaheline akrediteerimine ja Kõrghariduse Hindamise nõukogu otsusega sai õppekava täisakrediteeringu.
Alushariduse ja täiendõppe osakonnast
Koolieelse lasteasutuse õpetaja erialakoolitus toimub alushariduse ja täiendõppe osakonnas. Osakonna eesmärgiks on:
o pakkuda üliõpilastele rahvusvahelistele nõuetele vastavat konkurentsivõimelist laiapõhjalist pedagoogilist rakenduskõrgharidust,
o korraldada oma tegevusvaldkonnas taseme- ja täiendõpet,
o edendada õpetatavaid erialasid rakendusuuringute abil,
o anda vajalik pädevus ning oskused elukestvaks õppeks.
Osakonnas õpetatakse nii päeva- kui kaugõppes koolieelse lasteasutuse õpetajaid. Kaugõppe üliõpilasteks (3 aastat, 120 AP) on eelkooliealiste lastega töötavad, kuid erialast haridust seni veel mitteomavad lasteaiaõpetajad. Kaugõppes koolitatakse ka lühendatud õppekava (1,5 aastat, 60 AP) järgi erialase keskeriharidusega koolieelsete lasteasutuste õpetajaid, et viia nende haridustaset vastavusse õpetajakoolituse raamnõuete ning pedagoogidele kehtestatud kvalifikatsiooninõuetega.
Osakond korraldab töötavatele koolieelsete lasteasutuste õpetajatele pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele vastavaid erineva pikkusega erialaseid kursusi (320 t, 160 t, 40 t, 20 t). Alushariduse ja täiendõppe osakond koostöös kirjastusega Ilo annab välja erialast metoodilist materjali. Kõigile lasteaednikele on tuntud eelkoolipedagoogika metoodilisi teemasid käsitlev sari (ajakiri) Tea ja Toimeta.
Koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala õppekavast Koolieelse lasteasutuse õpetaja 120 AP mahuga õppekava üldstruktuur tugineb Eesti Vabariigis kehtivatele õpetajakoolituse raamnõuetele; selle abil valmistatakse ette pädevaid koolieelse lasteasutuse õpetajaid.
o Stuudiumi jooksul omandab üliõpilane üldhariduslike õpingute kaudu (15 AP) üldkultuurilise, kommunikatiivse ja sotsiaalse pädevuse.
o Ainealased õpingud (19 AP) loovad teoreetilise aluspõhja.
o Mahukaim on kasvatusteaduslike ja psühholoogiliste õpingute osa (34 AP), mille eesmärgiks on üliõpilase kutsealasse süvenemine, kesksete erialaste probleemide ning nende teadusliku käsitlusega tutvumine. Kasvatusteadusliku uurimistöö alustes ja uurimisseminaris õpivad üliõpilased töötama erialase kirjandusega ning koostama uurimistööd. Eraldi kursustena on lapse arengu jälgimine, lapse mäng ning lastevanemate nõustamine.
o Ainedidaktiliste õpingute (14 AP) kaudu omandab üliõpilane pädevuse õppeainete didaktikas ja saab kutseala spetsiifilised teadmised ning oskused.
o Praktika (24 AP) eesmärk on õppida realiseerima ja korrigeerima õpitut, saada tööalaseid kogemusi. Seal saab üliõpilane kasutada oma teoreetilisi teadmisi.
o Valik- ja vabaainete kaudu saab õppija soovitud suunas areneda. Valikainetest lähtuvalt on üliõpilasel võimalus valida diplomieelse praktika liik (erilasteaiad, alternatiivlasteaiad). Vabaaineid võib üliõpilane valida ka väljastpoolt seminari.
o Stuudium lõpeb diplomitöö kirjutamise ja kaitsmisega.
I kursusel on põhisuunaks teoreetilise baasi kujundamine orienteerumaks koolieelse lasteasutuse õpetaja töös ja selle kontekstis; seda toetavad tutvumispraktika ja praktika lastesõimes.
II kursusel on põhisuunaks lapsest lähtuv planeeritud kasvatuse ja õpetuse korraldamine, mida toetab praktika lasteaias.
III kursusel on põhisuunaks koostöö ja vastutus turvalise ning arendava kasvukeskkonna kujundamisel. Seda toetavad vaatluspraktika koolis, võrdlev praktika (juhtimine, alternatiivid, erivajadustega laste rühmad, liikumis-, muusika- ja kunstiõpetaja töö) ning diplomieelne praktika.
TPS-i koolieelse lasteasutuse õppekava tugevuseks võib pidada järgmisi aspekte, mida oma raportis tõi esile ka rahvusvaheline akrediteerimiskomsjon:
o õppekava uuendamisel on arvestatud ühiskonna arengut ja nõudeid õpetajakoolitusele;
o erialapraktika toimub etapiliselt kogu stuudiumi vältel ja toetub loengutes, seminarides, praktikumides ja iseseisva tööga õpitule;
o õppekava läbinul on kaasaegne, teoreetiline ja praktikaga seotud ettevalmistus töötamiseks erinevates koolieelsetes lasteasutustes;
o lõpetajad on kutsekindlad, vaid üksikud ei lähe erialasele tööle;
o õppejõududel on nii praktilise kui ka teadusliku töö kogemus;
o põhjalikud õppejõudude poolt koostatud ainekavad.
Praktikast
Tallinna Pedagoogilise Seminari üliõpilastel tuleb stuudiumi jooksul sooritada praktikad lasteaedades, lasteaed-algkoolides, erilasteaedades, üldhariduskoolides. Üliõpilased koostavad iga praktika lõppedes praktikaaruande. Kogu praktika tsükli jooksul valmib üliõpilasel praktika portfoolio. Praktika lõppedes toimub tehtu-kogetu arutelu rühmatöödena. Praktika paremaks korraldamiseks ja kutsekvalifikatsiooni tõstmiseks on alustatud mentorikoolitusega.
Tutvumispraktika, (2 AP) eesmärgiks on ülevaate saamine erinevatest lasteasutustest, nende struktuurist, erinevate töötajate tööülesannetest lasteaias ja lasterühmas, lasteaia töö kavandamise põhimõtetest ja eesmärgistamisest.
Sõimepraktika (6 AP) eesmärgiks on pedagoogika- ja psühholoogiaalaste teadmiste rakendamine töös 1-3 aastaste lastega. Üliõpilased töötavad rühmaõpetajatena, viies läbi kogu õppe- kasvatustegevuse rühmas töö kavandamisest kuni tegevuse analüüsini.
Lasteaiapraktika (7AP) eesmärgiks on pedagoogika- ja psühholoogiaalaste teadmiste rakendamine töös 4-7 aastaste lastega, pedagoogiliste olukordade nägemine, tajumine ning lahendamine. Üliõpilased vaatlevad ja analüüsivad laste arengut.
Vaatluspraktika I klassis (2 AP) eesmärgiks on tutvuda laste õpetamise ja kasvatamisega I kooliastmes, võrrelda seda lasteaias kasutatavate meetoditega, vaadelda ja analüüsida laste kohanemist koolis.
Võrdleva praktika (3 AP) eesmärgiks on põhjaliku ülevaate saamine erinevate lasteasutuste tööst (erilasteaiad, alternatiivlasteaiad, muukeelsed lasteaiad).
Diplomipraktika (4 AP) eesmärk on teadmiste ja oskuste kasutamine ning kinnistamine praktilises tegevuses oma valitud valdkonnas (sõime- või aiarühmad, erilasteaiad, sobitusrühmad, alternatiivlasteaiad, muusikaõpetaja, liikumisõpetaja töö).
Väilissidemetest
TPS alushariduse ja täiendõppe osakond on arendanud ka rahvusvahelisi koostöösidemeid:
o Soome lasteaednike liiduga (LTOL) ja Soome akadeemiliste elukutsete esindajate liiduga (AKAVA);
o Soome lasteaiaõpetajate täiendkoolitusega tegeleva asutusega Edufin;
o Oulu Ülikooli koolieelse kasvatuse instituudiga;
o Turu Ülikooliga (J.Kinos);
o Jyväskylä Ülikooliga (K. Kepler-Uotinen, P. Karvonen);
o Joensuu Ülikooli Savonlinna õpetajate koolituse osakonnaga (V.Vienola, M.Palovaara)
o Peterburi koolieelse kasvatuse metoodika keskusega (N. Kutuzova).
o Loomisel on sidemed Rootsi lasteaednikega
o Taastamisel sidemed Läti ja Leedu kolleegidega
Maaja Mänd
TPS alushariduse ja täiendõppe osakonna metoodik

Maja mis kallistab õppijaid

Õpetajate täiendkoolitusest TÜ Avatud Ülikooli Täiendõppekeskuses Valge ja Raadiku tänaval
Õpetaja puudutab igavikku. Iial ei tea, kus tema mõju lõpeb. /J.Adams/.
Avatud Ülikooli Täiendõppekeskus on vanim haridustöötajatele täiendkoolitust pakkuv keskus nii Tallinna Ülikoolis kui kogu Eestis. Oleme viimastel aastatel suutnud täiendkoolitusega siduda hulgaliselt koolieelsete lasteasutuste õpetajaid ning juhte – seetõttu võime julgelt väita, et pea iga kolmas Eesti õpetaja õpib ning koolitab ennast meil.
Kaasajal pööratakse üha enam tähelepanu koolieelsele haridusele ja lasteaiatöö korraldusele. Lasteasutuse pedagoogidele esitatakse järjest kõrgemaid nõudmisi. Nende kutseoskuste rohkus nõuab lausa superinimesi: mida kõike peavad lasteaednikud teadma, oskama ja suutma. Meie täiendkoolituse toel on õpetajal võimalik süvendada valmisolekut tööks ja suurendada pädevust, et tulla toime oma nõudlikus ja kõrget professionaalset taset eeldavas ametis.
Pea kolm kümnendit täiendõppekeskuse kogemust on loonud koolitajatele tugeva traditsiooni ja kindla alusmüüri, millele toetuda. Uhkusega võime öelda, et siin tunnetatakse hariduses toimuvaid muutusi ja vaadatakse kindlalt tulevikku.
Mis on see magnet, mis õppijaid siia toob?
Kursuslaste arvamusküsitluste põhjal oleme kindlaks teinud, et koolitustel hinnatakse eelkõige meie lektorite head andragoogilist taset, õppekavade terviklikkust ja süsteemsust, õppekorralduse paindlikkust ja õppijate soovide ning ootustega arvestamist.
Koolituses peame oluliseks teooria ja praktika tasakaalu ja sellepärast on õppejõududeks TÜ ja ka teiste Eesti ülikoolide õppejõud, Eesti parimad haridusala spetsialistid ning õpetajad-praktikud. Meie majas on õppijad ja õppejõud üksteist toetavad partnerid. Õppijaskonnast on välja kasvanud mitmeid suurepäraseid lektoreid, kes end omakorda täiendavad meie õppekeskuse koolitustel.
Viimase aja täiendkoolituse võtmevaldkondadeks on õpetaja ja juhi eneseanalüüs ning -hindamine. Seetõttu on meie koolituste eesmärgiks aidata õpetajal avastada ja tuua esile oma tugevad küljed, näha arenguruumi, tõsta töömotivatsiooni, ennetada ja leevendada tööstressi, teha kokkuvõtteid oma tegevusest ja pidada tulevikuplaane. Siinne õppetöö ei toimu ainult auditooriumiseinte vahel. Õppekäigud on viinud kursuslasi paljudesse Tallinna ja Harjumaa lasteaedadesse, huvikeskustesse, loovstuudiotesse, aga ka piiri taha.
Lisaks praegu pakutavatele avalikele kursustele oleme valmis koostama ka spetsiaalseid õppekavu ning korraldama sisekoolitusi lasteasutustes. Nn kohapeal toimuvate sisekoolituste eeliseks on see, et terve kollektiiv saab korraga ühesuguse ja samal tasemel käsitluse teemast ja probleemidest
Kerge vaevaga on igast meie auditooriumist võimalik kujundada arvutiklass, kus kõik õppijad saavad kasutada sülearvutit. Vastavalt kursuslase soovile on õppematerjal kas elektrooniline või paberkandjal. Eriti palju südameid on võitnud interaktiivne ehk SMART tahvel, mille võimalused õppetöös näivad olevat ammendamatud.
Täiendõppekeskusele on saanud traditsiooniks korraldada kursusi ka suvel. Tänavu on plaanis ühitada suvepuhkus meeldiva, huvitava ja eriti uudse koolitusega. Viljandis toimub Suveakadeemia 2005, kuhu ootame nii lasteasutuste juhte kui ka õpetajaid. Lisaks korraldatavale õppetööle kosutab vaimu rikkalik kultuuriprogramm.
Kes on käinud TÜ Avatud Ülikooli Täiendõppekeskuse koolitustel, tuleb alati rõõmuga tagasi, sest meie maja kallistab õppijaid. TÜ AÜ täiendõppekeskused asuvad Tallinnas Valge tn 10 ja Raadiku tn 8.
Anneli Peetso
TÜ Avatud Ülikooli Täiendõppekeskuse koolitusjuht

Millest sai alguse mõte taasluua ajakiri Lasteaed (internetis)

Kindlasti sellest, et teeme üht maailma vastutusrikkaimat tööd -õpetame ja kasvatame väikesi inimesi. Aafrika vanasõna ütleb: selleks, et kasvatada üles üks laps, on vaja tervet(kogu) küla. Meie töö on põnev, vaheldusrikas, teeme seda missioonitundega, samas aga oleme enamasti üksi oma kahtluste, kõhkluste ja küsimustega. Lasteaednikud küsivad endalt tihti: Kas ma teen õigesti? Mida oleks võimalik teha teisiti? Kuidas teeks seda minu kolleeg Märjamaal või Keilas?
Kui pole võimalik helistada sõbrale, sest telefoni limiit on läbi ja linn asub kaugel… Siiani polnud meil sageli võimalust leida oma tööalastele küsimustele adekvaatseid vastuseid. Nüüd tahab ajakiri Lasteaed teha algust lasteaiaõpetajate omavahelise suhtlemisega. Püüame koos jõuda lähemale eluliste probleemide lahendusetele, saame avaldada ja lugeda mõttekaaslaste arvamusi. Uus ajakiri on koht, kus kogemusi jagada, leida lahendusi, tulla välja uute ideedega. Väikelaste täiuslikuma arendamise, õpetamise ja kasvatamise nimel on Eesti lasteaiaõpetajad kindlasti selleks valmis!
Kui olin väike tüdruk, tahtsin näitlejaks ja lauljaks saada. Mu klassijuhataja vangutas pead, sest tema nägi, kuidas meie maja lapsed takerdusid minu külge ja võitlesid võimaluse pärast minu käest kinni hoida. Nii soovitas ta mul minna õppima Tallinna Pedagoogilisse Kooli lasteaiakasvatajaks. Jäin teda uskuma. Esialgu tundsin end ebakindlalt ja kahtlesin, kas see on ikka minu jaoks õige töö. Abiellusin. Mu vanem poeg oli 4-aastane ja noorem 1,5 -aastane, kui läksin jälle lasteaeda tööle. Äkki tundsin, et olin koju jõudnud, see oli töö, mida tõesti tahtsin teha. Meil on lastelt väga palju õppida: kuidas imestada, väikestest asjadest rõõmu tunda. Lapsed oskavad näha asju teise pilguga, leides tihti lihtsa lahenduse suure inimese suurele probleemile.
Uus (vana) ajakiri on sümboolseks jätkuks 1930. aastal ilmunud ajakirjale Lasteaed. Lasteaiakasvatajate päevamured olid sel ajal enamasti samad, mis meil praegu: kurdeti ebakohaste töötingimuste ja vähese tunnustuse üle, suure laste arvu ja väikese palga üle. Ka selle üle, et lasteaiatööd ühiskonnas eriti ei märgata. Toona seati lasteaedades ülesanne koostada töökava, jälgida selle täitmist, kanda päevikusse ja analüüsida töös ilmnenud raskusi, vaadelda laste mängu ja teha selle kohta märkmeid. Räägiti kasvataja isiksusest, kellel võiks olla lausa kosmiline emaarmastus, oskus mõista last, suured kasvatuslikud võimed, kohusetunne, nooruslik hing ja rahutu, otsiv vaim. Soovitati anda lastele vabadust ise avastada, katsetada, vastuseid leida.
Loodan, et meie ajakirjal saab olema palju lugejaid, kaasautoreid, inimesi värskete ideedega. Hea oleks omada nn "oma meest Havannas", kontaktisikut igast linnast ja maakonnast, kes annaks teada, mis just nende kandi lasteaedades tehtud, mis teoksil, kus on toimumas konverents, kus on avatud muinasjutuklubi või laste looduse rada, jne, jne…Kindlasti on oodatud ka huvitavad igapäevaste tavategevuste kirjeldused.
Koos on kergem edasi minna, jagatud mure on väiksem, jagatud rõõm on suurem.

Ülle Tõnumaa
ylle.tonumaa@mail.ee